Esoteerika ja eneseabi kõrged positsioonid raamatute edetabelites ning potentsiaalselt tervistkahjustava sisuga raamatute lai levik on tõstatanud taas küsimuse eestimaalaste eriti suure esoteerikausu põhjustest. Tegu on struktuurse nähtusega, indikaatoriga üldisematest ühiskondlikest-kultuurilistest arengutest, mis ei ole Eestile eriomane ning mil on erinevaid põhjuseid. Seega – miks esoteerilisi ja vaimseid eneseabiraamatuid nii palju loetakse? Ja miks just Eestis?

• Üldise tendentsina levib ühiskonnas autoriteetide nagu näiteks arstide või teadlaste tähtsuse ja kaalu vähenemine. See on seotud igaühe individuaalse otsustusõiguse ja -vabaduse tähtsustumisega, mida on kujundanud inimeste eneseteadvuse kasv täisväärtuslike tarbijate ja kodanikena. Autoriteetide asemel enda teadmiste ja sisetunde usaldamine on üks liberaalse indiviidikeskse demokraatliku turumajanduse kõrvalnähe.
• Eelnevaga mõneti seotult on inimeste inforuumid killustunud ja lahku kasvanud. See, mis skeptilisele kõrvaltvaatajale võib tunduda absurdne umbluu (näiteks inglite poole pöördumine või magneti lõunaküljega luumurru ravimine), on paljude teiste jaoks isiklike kogemustega toestatud veendumus. Infokanalite ja erinevate tõdede paljususe puhul tekitab usaldust see, mida inimesed on ise järele proovinud. Näiteks meditatsioonil kogetud erilised tundmused või raamatu soovituste järgi ravitud köha on millegi (tõe)väärtuse üle otsustamiseks tugevad argumendid.
• Ka väga mõistlikud ja haritud inimesed loevad ja järgivad näiliselt väga veidraid ning teadliku teadmisega vastuolus olevaid õpetusi. Esoteerika, vaimse eneseabi lugemist ja kasutamist iseloomustab loogika, kus info vastuvõtt on valikuline ja subjektiivne. Lugeja ei hinda kriitiliselt kõiki autori pakutavaid ideid komplektis, milles absurdne või ebatõene väide võiks diskrediteerida kogu koosluse usaldusväärsuse. Seda tüüpi kirjanduse lugemisviis on selektiivne – eesmärk on noppida välja enda jaoks sobiv. Üheks keskseks väärtuseks on avatus ning valmisolek aktsepteerida ja ignoreerida ka enda jaoks veidraid tõdesid. Need tõed võivad olla tähenduslikud kellelgi teisele.

Esoteerilised, vaimsed eneseabiraamatud on populaarsed ka mujal maailmas. Eesti puhul toetab nende nähtavust ehk suhteliselt väike turg ja keeleruum – näiteks ingliskeelsel turul on erinevaid autoreid ja käsitlusi nii palju (sealhulgas otseselt religioosseid autoreid), et need hajuvad oma nišides ära ega jõua sellises mahus üldistesse edetabelitesse. Teisalt võib tõesti märgata mõningaid Eesti eripärasid, mida uurijad on järjepidevalt ka välja toonud.

• Ajaloolis-kultuuriliselt iseloomustab Eestit teatav religioosne-vaimne vaakum, religioossete-vaimsete põhiuskumuste ja tavade nõrkus jätab ruumi erinevatele alternatiivsetele uskumustele. Kirik ei kujunda inimeste uskumusi ja mõttemaailma, kristlikke põhiteadmisi ei ole ka kasvatuse või haridusega kultiveeritud, samas ei ole inimesed ka materialistid, kes välistaksid täielikult füüsikaliselt seletamatute jõudude või hingede/vaimude olemasolu.
• Eneseabi ja keha-meele-vaimu raamatute teemad haakuvad laiemalt Eestis väärtuslikuks peetavate ideedega – on see siis näiteks Mikitalik seos looduse ja looduslikkusega või püüd loomulikku ja puhta elu poole. Kohati võib isegi öelda, et need on sama suundumuse erinevad väljendused.
• Kultuuris toimuv on tugevalt seotud ajaloolise kogemusega. Nõukogude ideoloogia, vaatamata oma religioonivaenulikkusele ja ideoloogilisele materialismile, toetas tegelikult väga erinevate rahvauskumuste püsimist ja levikut. Ravitsejate ning erinevate üleloomulike uskumuste kandepind oli eriti alates 80ndatest iseäranis lai ja rikas.
• Eesti asub ka hetkel kahe maailma vahel – ühendades vägagi esoteerilist Venemaad ning teisalt Läänest tulevaid õpetusi. Ka kirjanduse puhul avaldaks ja loetakse autoreid, kes on kas otseselt pärit või mõjutatud mõlemast suunast.
• Uuringud näitavad, et paljuski on raamatutest abi otsimine probleemipõhine, levinud on just mured füüsilise ja vaimse tervisega. Siin võib üheks teguriks olla niihästi arstiabi ja spetsialistide (nõustajate, sotsiaaltöötajate) kättesaadavus kui ka struktuursed puudujäägid teaduslikes selgitusviisides. Lääne meditsiinisüsteem ei anna häid vastuseid näiteks sellele, miks just konkreetsel inimesel tekkis terviseprobleem või mida saab inimene ise paranemiseks ära teha. Uusvaimsed ja alternatiivmeditsiini õpetused suudavad pakkuda paljude inimeste jaoks atraktiivseid selgitusi ja juhiseid. Iseäranis tervise ja psühholoogilise hakkamasaamisega seotud teemade puhul võibki selline eneseabi anda vajalikku jõudu ja enesekindlust ning olla funktsionaalselt väga tõhus. Ehkki kohati kasutatakse eneseabi mõistet alavääristava tähendusvarjundiga, on sel tegelikult inimeste hakkamasaamisel ülimalt oluline roll. Eneseabi vormid on väga erinevad, raamatutes esitatakse juhiseid sageli nii lihtsustatult, et see mõjub paljudele naeruväärselt.

Kas esoteeriliste õpetuste levik on kuidagi eriline ja mida sellega teha?

Alternatiivsete õpetuste, esoteerika teema tõusetub avalikus arutelus regulaarselt, sümptomaatiliselt just siis, kui sel on mingi nähtav rahaline väärtus või kui see tundub ohustavat inimeste tervist. Ka hetkel on kirjastajate ning kirjandusega seotud inimeste hämmeldus mõistetav – väga heade eestikeelsete raamatute kirjastamise äri vireleb, aga alternatiivmeditsiini ja eneseabi autorid teenivad Eesti mastaapides suuri summasid ja troonivad edetabelites.

Ei ole arvata, et praeguste üldise ühiskondlike arengute jätkudes need tendentsid väheneksid. Asi ei ole hariduses või ressursside puudumises. Pigem maailmavaateline lahkukasvamine ja individualiseerimine suureneb, inimesed leiavad ise endi jaoks toimivaid meetodeid ning need ei pruugi langeda kokku meditsiiniliste või teaduslike teadmistega. Kui raamatu lugeja kinnitab, et inglite poole pöördumine teda aitas, siis miks ja kuidas peaks keegi kõrvalseisja selle kahtluse alla seadma?

Kasutajate/lugejate tervisele ja heaolule potentsiaalselt ohtlike õpetuste osa on vaimses ja alternatiivmeditsiini kirjanduses tegelikult väga väike. Selliste õpetuste leviku piiramiseks ei ole tõhusaid meetmeid. Tuntud kirjastuste poolt raamatute trükkimata jätmine ei ole barjäär. Raamatuid saab trükkida väga lihtsalt ning need moodustavad nagunii vaid väikse osa levikukanalitest – internetileheküljed, foorumid, seminarid, vastuvõtud jm on selleks isegi tõhusamad. Tervisele ohtlikest meetoditest tasub avalikult rääkida, ent nagu MMSi jätkuv kasutamine näitab, on ka selle mõju piiratud. Pluralistlikus avatud ühiskonnas ei ole väravaid ega valvureid. See on meie kultuuri alusväärtus, millel on erinevaid kõrvalnähtusid. Nende hulgas ühena ka ebateaduslikud eneseabiõpetused.