Mart Koldits: Von Krahli geneetilises koodis pole kunagi olnud eeldust, et see on igavene
Von Krahl tähistas eelmisel nädalal on 25. sünnipäeva ja selle puhul käisid "Terevisiooni" otsestuudios Von Krahli teatri juht ja lavastaja Mart Koldits ning näitleja Mari Abel. Koldits rääkis, et teater plaanib vähemalt osaliselt naasta vabakutselisi koondava teatri formaadist uuesti bänditeatri juurde. Seoses NO99 tegevuse lõpetamisega märkis Koldits, et neid samasugune seis ei ähvarda, kuid nad polegi kunagi eeldanud, et nende teater igavene on.
"Me oleme alati selle mõttega mänginud. Teatava otsustusvabaduse annab see, et me oleme erateater ja meil ei olegi kunagi geneetilises koodis olnud sellist otsust või eeldust, et see on igavene või meil on mingi koht kindlustatud," ütles Koldits.
"Me peame iga lavastusega õigustama oma olemasolu, ja kui see meil ei õnnestu, siis minnakse ka laiali. Selles mõttes on see ääre peal elamine niikuinii sellesse asja sisse kirjutatud," lisas Koldits.
Mari Abel märkis, et muutused on alati paratamatud. "Ma arvan, et lõppkokkuvõttes ka head. Aga Von Krahli teater püsib."
Koldits usub, et seda tänu sellele, et nad on ise pidevalt end muutnud. "Me oleme muutnud oma formaati, seda institutsiooni, kõike. Mõnes mõttes me olemegi nagu inimene, kes vahetab kõik oma keharakud välja."
NO99 tegevuse lõpetamisega justkui uuendusliku teatri vabaks jäänud kohast rääkides märkis Koldits, et Von Krahl on kogu aeg uuenduslik olnud.
"Sellest see Eestis vist alguse saigi, aga see rolli ülevõtmine on natuke kunstlik kontseptsioon. Iga uus teater ja lavastaja, kes tuleb, loob oma asja. See ei ole see, et ta täidab mingi augu, vaid see on oma asi, mis ka kaob koos temaga."
Koldits rääkis, et kui nad projektiga Jaik – mis hõlmab raadiosaateid, loenguid, lavastust – ühele poole saavad, on plaan ette võtta järgmine käik ja naasta teatud määral nn bänditeatri juurde.
"Meil on plaanis teha nüüd püsipalgaline grupp, aga see on teatavas mõttes teise loogikaga kui seni," selgitas Koldits ja lisas, et see on praegu ainult plaan. "Ma loodan, et see tuleb. Meil on skeem ja kunstiline kood välja mõeldud."
Kolditsa sõnul vaidlevad nad Von Krahli Teatri asutaja Peeter Jalakasega ennekõike selle üle, kes need selles püsitrupis ikkagi olema saavad – kas nad on rohkem näitlejad või lavastajad.
"Me tahaks leida neist kahest maailmast ehk kunagine bänditeater, kus neli inimest panid hommikust õhtuni ja nii, et kui üks prooviperiood lõppes, siis teine hakkas, ja nüüd [sellest] vabakutseliste perioodist oma plussid-miinused," ütles Koldits.
Koldits lisas, et nad tahavad leida skeemi, kus saaks mõlemast maailmast võtta just positiivse. "Et saaks verevahetust, et inimesed saaksid vahelduse, aga samas püsiks väga keskne kunstiline tuumik, kes on kogu aeg töös."
Vabakutselisi näitlejaid koondavaks teatriks muutus Von Krahl üldse kolm aastat tagasi. "Kuna neid kunstnikke tekkis meie n-ö päikesesüsteemi nii palju, siis see oli kollektiivne otsus. Kunstnikuks olemine nõuab ka teatavat vabadust ja sellel hetkel sai see bändiloogika, kus sul üks prooviperiood lõppeb ja teine kohe algab, selles mõttes läbi. Kõigile tundus, et seekord prooviks mõned aastad niimoodi, et trupid roteeruvad, vahepeal saavad inimesed puhata. Aga seltskond, see n-ö vibe on ikka sama."
Kolditsa sõnul on neil viimasel ajal hästi läinud. "Esimesed kolm nii auhindamiste kui ka publikuhuvi mõttes on "Vaimukuskus", "Paradiis" ja Priit Võigemasti lavastus "Monument. See oli ka meile ikkagi täitsa uudne olukord, et enne kui reklaami jõuad tegema hakata, on asi välja müüdud."
Abel täiendas Kolditsa väljatoodut lastelavastustega. "Kummi-Tarzan". Koldits lisas, et "Kummi-Tarzan" on tõesti ülimenukas. "See on väga kummaline," nentis Koldits.
Koldits rääkis, et Jaik, mida nad praegu ette valmistavad, on Von Krahli ajaloo suurim projekt. "See on neljast osast koosnev lavastus, mis kestab koos vaheaegadega 7–8 tundi. Sellele praegu eelneb see, et on loengutsükkel, millele me tekitame raadiosaated. See on nagu eelmäng sellele ja keskendub tulevikule, sest praegu tundub maailmas olevat selline aeg, et maru oluline on tegeleda lähitulevikuga, et mis ikkagi saab."
Koldits sõnas, et seekord on lavastuses isegi selge lugu. "Peeter Jalakas koos erinevate kirjutajatega on kokku kirjutanud ühe mammutteose ja see tegevustik toimub 25 aasta pärast Eestis. Eeldusel, et Eesti on endiselt nii digi- kui ka muus tehnoloogilises valdkonnas veel rohkem eesrindlik riik ja et mis see siis inimvaimu ja inimolukorraga teeb."
Toimetaja: Merit Maarits