"Alita: Sõjaingel" ("Alita Battle Angel")
Režissöör: Robert Rodriguez

Tristan Priimägi tõdes, et teda üllatas eelkõige see, kui halb oli selle filmi retseptsioon. "Ma olen ainuke kriitik, kellele see film on meeldinud," tõdes ta ja lisas, et nii meil kui mujal käib rahvas õnneks siiski filmi vaatamas. "Hiinas on film veel välja tulemata, mis on selline päästeasi alati."

"Filmi peategelaseks on üks küborg, teismeline tüdruk, kes peab esiteks hakkama oma mälu taastama ja kui see mälu taastuma hakkab, siis selgub, et ta peab hakkama tegelema suuremate probleemidega," selgitas ta ja lisas, et tegevus toimub 26. sajandil. "Mulle tundub, et seal on värskust ja innovatiivsust, režissöör Robert Rodriguez suudab piisava empaatiaga suhtuda oma tegelasse ja anda talle seikluslik kaar seal filmis."

"Minu meelest on seal innovatiivsust tegelikult rohkem kui enamikus suurtes koomiksifilmides," rõhutas ta ja nentis, et kuigi "Alitale" on ette heidetud lapsikust, siis ta usub, et vaatab peab suutma seda lapsikust endas üles leida, kui ta selliseid filme vaatama läheb. "Sa ei saa päris tõsiselt vaadata 3D-filmi "Alita: Sõjaingel", mis räägib tulevikus toimuvast, võiks nagu lahti lasta ja rahulikult võtta, mul endal oli selline tunne, et hea meelega vaataks uuesti."

"Asepresident" ("Vice")
Režissöör: Adam McKay

"Asepresidendi" juures on üheks märkimisväärseimaks teguriks kindlasti peaosatäitja Christian Bale, kes võttis selle rolli jaoks mitukümmend kilo juurde. Filmikriitik Tristan Priimägi selgitas, et väidetavalt on Bale lubanud, et rohkem ta oma keha niiviisi proovile ei pane. "See on selgelt väga ennastohverdav teguviis, sest Bale on ka filmis "The Machinist" ülikõhn olnud."

"Film ise on üsnagi õõvastav, sest toob Bush juuniori administratsiooni tegelased ja teguviisid üsnagi avalikkuse ette," selgitas ta ja tõdes, et Dick Cheney puhul on kõige hirmutavam see, et ta on alati olnud ametniku tüüpi, tegutsedes varjus. "Läbi selle on ta suutnud palju rohkem kahju korda saata, läbi erinevate vangerduste, mille hulka kuulus ka see, et Bushi administratsiooni minnes nõudis ta asepresidendi rollile teatud lisaõigusi või -kohustusi juurde, mis võimaldasid tal teha väga suuri geopoliitilisi ja globaalseid samme, mille tagajärgede all me osaliselt kõik kannatame."

Neile inimestele, keda poliitika väga ei huvita, ei pruugi Priimägi sõnul "Asepresident" väga korda minna. "Õnneks ta ei ole nii pinnapealne, et oleks üldine, ta on ikkagi üsna spetsiifiline ja konkreetne," ütles ta.

"Lagle rännakud"
Režissöörid: Jaan Kolberg, Meelika Lehola

Film "Lagle rännakud" koosneb Priimägi sõnul kahest osast. "Esimene on lugu Lagle Parekist poliitvangi ja dissidendina, teine pool on aga sellest, kuidas ta on end taasleidnud katoliiklasena ja tegeleb brigitiinide kloostri eestkostega," ütles ta ja mainis, et need kaks osa pole aga omavahel eriti dialoogis.

"Mulle pigem pakub huvi see esimene osa, mis on tõesti informatsioonirohke lugu sellest, kuidas dissidentlus Nõukogude liidu ja selle kollapsi ajal toimus, mis samme astuti," nentis filmikriitik ja kinnitas, et võib-olla pole väga vale Eesti Vabariigi aastapäeva eel meenutada Hirvepargi sündmusi. "Minu arust on see ajastus ka päris hea."

"Kui seda kõike arvesse võtta, siis ma arvan, et filmi tasub siiski vaadata, aga suhtuda siiski teatud reservatsiooniga, kui oodatakse suurt kunsti, võib-olla on ta pigem referatiivne," sõnas ta.