"Rändlinnud"/"Birds of Passage", rež Cristina Gallego, Ciro Guerra

Kaader filmist "Rändlinnud" ("Birds of Passage"). Autor: CAP/MFS/SCANPIX

"Rändlinnud" on klassikaline narco trafficante lugu, kuidas narkokartell saavutas kuulsuse ja käis alla, märkis Priimägi. "Aga point on seal selles, et see on mingisugune indiaani suguharu, kes sellega tegelema hakkab – pooleldi rahavajadusest, ja pooleldi lihtsalt iseeneslikult hakkavad turustama kanepitooteid, mida nad ise mägedes kasvatavad. Aga nagu ikka, see kapitalistlik masinavärk, kui sa ta käima paned ja talle natuke kütust alla viskad, siis seda enam pidama ei saa, tahad või taha."

Ta märkis, et filmis on kaks asja huvitavalt kokku pandud. "Üks on kartellilugu, mida me kõik justkui teame. Teisalt see kolumbialane Ciro Guerra, kes selle filmi teinud on, on väga art house'i lavastaja siiski, ja sinna on teise kihina peale pandud see indiaanlaste vana mütoloogia ja uskumused ning selline unenäoline kiht. Nende kahe koosmõjul tekib päris huvitav ja uudne film."

Priimägi sõnul võib seda filmi soovitada julgelt ka kui krimipõnevikku. "Ta toimib täiesti ka sellisena. Kui inimene kardab, et läheb vaatama mingit põnevikku ja satub kunstfilmi otsa, siis see hirm on alusetu."

"Sest ta on naine"/"On the Basis of Sex", rež Mimi Leder

Kaader filmist "Sest ta on naine" ("On the Basis of Sex"). Autor: Capital Pictures/Jonathan Wenk/SCANPIX

"Peaosaline on legendaarne Ameerika naissoost ülemkohtunik Ruth Bader Ginsburg ja see, kuidas tema läbi Ameerika kohtusüsteemi vaikselt tõustes võitles neid võimatuna näivaid võitlusi väga seaduste sisse peidetud soolise diskrimineerimisega. Palgalõhe, erinevad õigused soo baasil jne, ja kuidas ta ühe kaupa need case'id ette võttis ja ümber lükkas, et need on seaduslikult alusetud," märkis Priimägi.

"Ütleme, et on suur osa Ameerika poliitaparaadist, kes vihkab teda südamest. Ta on selle auga ära teeninud. Praegu kandideerib Oscarile ka temast tehtud dokfilm nimega "RBG", nii et on saanud korraga endast kaks filmi nüüd, kui ta on 80+ midagi vana. Nii et erakordselt inspireeriv tegelane ja see inimene on pühendanud oma elu lihtsalt millelegi, millest on tõesti kasu."

Peaosatäitjast Felicity Jones'ist rääkides tõdes Priimägi, et nagu ekraniseeringute puhul tavaks, on ta märksa nägusam kui tema prototüüp. "Tema tegelase puhul on huvitav just see, et ta on selline õrnakene päriselus, ja võib-olla ka vaikse hääletooniga, aga hästi jõuliste seisukohtadega. Seda ei oodata, kui ta argumenteerima hakkab. Felicity Jones saab sellega väga hästi hakkama."

"Matusepäevikud", rež Marko Raat

Marko Raadi dokumentaalfilm "Matusepäevikud". Autor: ERR

"See on Eesti film kolmest väliseesti pastorist. Film algab stseeniga suremisest, sellest ei maksa ennast ära ehmatada lasta. See teema on pigem see, kuidas need kolm protagonisti saavad hakkama enda võitlustega. Küsimus ongi, et kui neil pereelus ei ole läinud väga sujuvalt või hästi kirikuisana, siis võiks arvata või oodata, et jumal asendab selle tühja koha. Täidab selle tühja koha valgusega, aga ei täida ka. Küsimus ongi, et kes nad siis on. Kas nad on ametnikud või nad on tõesti valgustatud. Minu jaoks oli see väga huvitav, et mis siis teha, kui kirikumees jääb üksi, sest ta ei tohiks tegelikult kunagi üksi jääda."

Priimägi lisas, et see film on selles mõttes hea, et see on väga lihtsalt laotud lugu neid tegelasi intervjueerides ja näidates. "Aga religioossete teemadega on ehk alati see, et tõlgendus ei ole nii vaba. Siin on kõvasti mõtteainet küll." Kuigi ta nõustus, et see on mingil määral rusuv, leiab ta, et sellest ei tohiks tagasi põrgata. "Kui sa julged sellest läbi vaadata, siis teiselt poolt välja tulles oled sa parem inimene."