Kirjanik Kaur Riismaa kinnitas, et raamatut "Väike Ferdinand" kirjutades mõtles ta sellele, et 12-aastasel temal oleks seda huvitav lugeda. "Mulle väga meeldisid sellised kummalised raamatud või siis teosed, millest ma aru ei saanud," sõnas ta ja lisas, et ta ei tahtnud kirjutada raamatut, millest lugeja peab jõuga läbi murdma. "See on halva kirjanduse tunnus, aga tahtsin siiski, et mu raamat oleks lugejale nagu Rubiku kuubik või ristsõna."

Samuti selgitas Riismaa, et tema värske teos räägib Euroopa mõtteloo algusest. "Raamat keskendub 18. sajandi uljusele, rääkides ajast, kui piibel ei ole veel lahkunud teadusest, kuid ta on sealt lahkumas ja kirikul ei ole enam nii palju teadusesse puutuvat," mainis ta, lisades, et selline kirjeldus tema teosest on ümmargune jutt, kuna paljud raamatud räägivad samadest asjadest. "Ma võiksin ka öelda, et see raamat räägib kahe Preisi kaupmehe sõprusest seitsme-aastase sõja esimestel kuudel."

"Tänapäeval on teadus võtnud endale selle koha, mis 18. sajandil oli kirikul," ütles ta ja tõdes, et seetõttu on juhtuvad kõiksugu asjad, kui inimesed tilgutavad endale midagi silma või siis tehakse teste, kas maakera on lapik. "Me ei usu seda, mida NASA meile ütleb, me ei usu seda, mida Euroopa kosmoseagentuur, teadlased või arstid ütlevad," tõdes ta, rõhutades, et kui 18. sajandil toimus see pööre positiivses suunas, siis nüüd on see paljudele inimestele suisa eluohtlik.