"Seda oli hästi raske teha, sest ma ei ole loomult romaanikirjutaja. Ta on ka vormunud siin suhteliselt iseseisvate, võib-olla ka eraldivõetavate peatükkidena, aga need on seotud," rääkis ta.

Mudlumi sõnul pole ta päris nõus sellega, et see räägib ainult ühe konkreetse kultuurirühmituse ajalugu. "See ei ole nii. Pigem võiks see olla selle ühe noorte inimeste seltskonna kujunemise-arengulugu sellisena nagu see oleks võinud olla, sest mina ei ole nende kujunemise ja arenemise juures igal sammul ja sekundil olnud."

Ta märkis, et tegi päris palju n-ö klassikalist eeltööd – nt intervjuusid. "Ma küsitlesin osasid inimesi, et nad räägiksid mulle ajaperioodidest, mida mina ei tea."

Kuna Mudlum ei pea end kirjanikuks, kes kirjutaks kindla plaani järgi, siis tuli raamat selline, et see suures osas räägib hoopis millestki muust kui sellest, millest ma alguses tahtsin rääkida. Tegelikku, skandaalset uudisväärtust on siin võib-olla ühe peatüki jagu."

Päris kindlasti ei saa öelda, et need prototüübid ongi sellised nagu nad raamatus on kujutatud, sõnas ta. Ta ei reklaaminud raamatu sisu väga konkreetselt välja mitmel põhjusel

"Esiteks, see oleks olnud väga paljudele inimestele hoiatusmärk, et seda raamatut nad küll lugeda ei taha. Teiseks, väga paljud inimesed ei tea neid inimesi, kuigi tänase päeva seisuga on mõned neist saanud päris kuulsaks, mida ma ei teadnud siis, kui ma seda raamatut kirjutasin."

Esiti oli tal mõttes kirjutada romaan noortest inimestest ja nende raskest elluastumisest. "Nad on teistsugused. Nad kõik visati koolist välja. Nad olid kõik väga andekad, väga ühiskonnavastased. Kui inimene sünnib siia maailma ja hakkab mõtlema, siis ükskõik, mis ajaperioodil ta ei ela, ta leiab, et see maailm, kuhu ta on sündinud, ei sobi talle. Ta tahab selle ringi teha."

Varem on Mudlum kirjutanud enda sõnul vanadest inimestest ja nende elurõõmudest. "Võib öelda, et siis on lugu vastupidine, sest siis ei sobi see vana inimene enam siia maailma. Maailm läheb nagu eest ära. Ta ei taha enam nagu midagi ringi teha."

Ta tunnistas, et seda raamatut oli kohati tore teha, aga ta ei ole ühegi asjaga olnud nii hädas kui selle kompositsioonilise ülesehitamisega.

Eelkõige soovitab ta raamatut lugeda noortel inimestel. "Need on päris metsikud noored, kes siin raamatus on ja neid on palju." Ta ütles seniilmunud arvustustele viidates, et raamatus siiski new age'i ega seksi ei ole. Küll aga on selles palju suhtetraagikat.

"Palju peremudeli-teemat – mis moodi tekivad pered ja mis moodi saadakse lapsi, mis moodi naised neid üksinda kasvatavad." Ta lisas, et hinnanguid ta oma tegelastele ei anna ja moraalselt neid hukka ei mõista. "Mina ikka alati armastan oma tegelasi."