Rasmus Merivoo: tahtsin teha nii, et kõik "Krati" tegelased oleksid head

Rasmus Merivoo
Rasmus Merivoo Autor/allikas: ERR

13. novembril esilinastub Justfilmi avafilmina Rasmus Merivoo "Kratt", mis on režissööri esimene täispikk mängufilm pärast 2009. aastal ilmunud "Buratinot". Merivoo sõnul oleks "Kratti" hea vaatama minna nii, et sellest ei tea mitte midagi.

Rasmus Merivoo ütles ERR-ile, et "Kratis" saab kõik alguse sellest, kui lapsed viiakse maale vanaema juurde ja neilt võetakse ära nutitelefonid. "Üsna varsti avastavad lapsed viisi, kuidas keeruline elu maal, mis on täis tööd ja muud tüütut, enda jaoks lihtsamaks teha, ehitades krati," sõnas ta ja kinnitas, et rohkem ta filmi kohta reeta ei tahakski.

"Tegelikult tahaksin, et inimesed käiksid kinos nii, et nad ei tea filmist mitte midagi," tõdes ta ja mainis, et midagi peab siiski rääkima, sest muidu ei tule keegi kinosaali. "Ma tahtsin "Kratis" teha nii, et kõik tegelased oleksid head," kinnitas režissöör, lisades, et kui üldiselt on lastefilmides nii, et üks tegelane on hea, teine tegelane on halb ning hea peab lõpuks halvast jagu saama, siis ta üritas sellest mööda vaadata.

Samas rõhutas Merivoo, et "Kratti" ei saa pidada päris lastefilmiks. "Enamasti luuakse lastefilmides maailm, mis on omamoodi soovunelm reaalsusest, aga mina ei hakanud seda vagu kündma," kinnitas ta ja tõdes, et tema filmis on nii, et kõik tahtsid head, aga välja kukub veider clusterfuck.

"See mõte, et lapsed teevad tänapäeva maailmas krati, tuli mul juba viis aastat tagasi," ütles Merivoo ja tõi välja, et oma lapsi, kes mängivad "Krati" peaosades, oli väga huvitav lavastada. "Režissöörina on su eesmärk enamasti see, et saaks hea filmi ning sa pead mingites kohtades südame kõvaks tegema," sõnas ta, lisades, et kui sul on vaja näitleja alasti külma ilmaga õue saata, siis teed seda, sest tead, et valu on korraks, aga film jääb. "Oma lastega on natukene teistmoodi, sest sa hoolid neist rohkem kui tavalistest näitlejatest."

"Mul oli tore kõrvalt vaadata, kuidas lapsed said väga konkreetselt teada, mis on töö ning mida tähendab end kokku võtta," selgitas režissöör ja tõi välja, et kogu tema perekond on filmi kaasatud. "Mu vanaema ja vanaisa mängisid seal, mu lapsed mängisid seal ja mu ema, kes on teinud lastega palju kooliteatrit, tal on omad meetodid, kuidas lastele teksti selgeks õpetada ja ma lasingi lastel ja emal enne võtteid toimetama."

Merivoo tõi välja, kuidas Jüri Sillart ütles kunagi loengus, et ühel hetkel olete valiku ees, kas teha filmi või olla pereisa, aga korraga mõlemat ei saa. "See projekt tõestas, et saab küll," mainis ta.

"Ma arvan, et see maailm, kus lapsed elavad, ei erine sellest, kus täiskasvanud elavad," ütles ta ja tõdes, et kuigi me proovime neid erinevate asjade eest kaitsta, siis see neid ei takista. "Kui seda filmi tegime, siis ühel hetkel tundus, et vaatame "Tulnuka" lastega koos ära, aga nad olid seda juba näinud," tõdes Merivoo, lisades, et laste jaoks, kes on "Tulnukat" näinud, ei tohiks "Kratt" küll šokeeriv olla.

"Me ei tahtnud seda filmi ajada tehislikult kuidagi üle võlli, verd ongi täpselt nii palju, kui loo jutustamiseks vaja, ropendamine on ka seal sees mõnes kohas, aga seda pole rohkem kui päriselus," tõdes režissöör ja kinnitas, et nende elementide peal pole ratsutatud. "Seda pole ka sealt eemaldatud selle nimel, et äkki tsensori käe alt pääseda."

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: