Tristan Priimäe sõnul on virtuaalsel filmifestivalil nii head kui vead. "Ühest küljest on sul aega filme vaadata 24 tundi ööpäevas, probleem on selles, et sa proovidki seda võimalust realiseerida, mis pole aga tegelikult võimalik," tõdes ta ja lisas, et virtuaalne platvorm annab paindlikuma graafiku. "Mis puudutab aga just arthouse-filme, siis keskendumine on kinos palju parem, tuleb endale luua mingi vaimne distsipliin, et suudad piisavalt filmi sisse minna."

"Minu arvates on suur osa Berliini filmifestivali programme virtuaalselt kättesaadavad, veebis ei ole saadaval näiteks retrospektiivid," tõdes Priimägi ja mainis, et põhi- ja kõrvalprogrammid on samas saadaval.

"Igal hommikul kell 8 tuleb päevane ports filme üles, mis jäävad vaatamiseks 24 tunniks ja siis tulevad uued, ilmselt selleks, et säilitada mingit sortsi eksklusiivsust ning samas ka ärgitada vaatama, kui tead, et tagumine tähtaeg on ka, siis pead aega nii planeerima, et olulised asjad ära näha," rõhutas ta.

Filmikriitiku sõnul on tal praegusel hetkel käsil 29. film. "Tavaline festivalirütm ongi umbes 40 filmi ära vaadata, nüüd toimub see lihtsalt väga kontsentreeritud aja jooksul," ütles ta ja mainis, et kui näiteks PÖFF-il algavad arvestatavad filmid alles kell 17, siis nüüd on võimalik kogu aeg soovi korral keskenduda filmide vaatamisele.

"Tänavune Berliini filmifestivali kava on tublisti parem tavatasemest, võib-olla ka seetõttu, et kuigi filme on raskem toota, siis on olnud sundus paljusid asju kinni hoida, loodetakse mingisuguse kinolevi peale, mis lõpuks ei realiseeru, ning seetõttu ongi isolatsiooniajal tekkinud kontsentraat, mis võimaldab panna kõrge kvaliteediga kava kokku," tõdes ta ja lisas, et lisaks on mitmete konkureerivate festivalide tulevik hetkel veel ebaselge.

Samuti tõdes ta, et ka tulevikus võiksid mingil määral alles jääda ka virtuaalsed filmifestivalid. "Muidugi ma eelistaksin reisida ja vaadata filme kinos, aga kui ma tõesti a la Sundance'i teisele poole maakera ei saa sõita, siis võiks mul jääda ajakirjanikuna võimalus end sinna akrediteerida ja vaadata filmid Eestist ära," ütles Priimägi ja mainis, et ilmselt mingisugune hübriidvariant jääb tööstuse standariks edaspidigi.