Galerist Robert Gruneberg tutvus kunstnik Jaanus Samma loominguga möödaminnes Miami kunstimessil mõned aastad tagasi. Tänu koostööle Temnikova ja Kasela galeriiga on nüüd aga avatud näitus Berliinis.

Eesti kultuurinõuniku Merit Kopli sõnul läheb keerukaid olusid arvestades eesti kunstil Saksamaal üllatavalt hästi. "Kui esimesed galeriid hakkasid uksi avama, siis kohe õnnestus avada siin Schönebergis Jaanus Samma näitus Robert Grunenbergi galeriis," rääkis Kopli "Aktuaalsele kaamerale".

Robert Grunenbergi galerii tegutseb kolmandat aastat ning praegu esindab ta nelja noort kunstnikku, kes on pärit erinevatest Saksamaa linnadest, aga ka USA-st ja New Yorgist. Galerist ütleb, et Samma looming sobib hästi tema programmiga, kus oluline on väljendusvahendite ja kunstivormide mitmekesisus ning erinevate sümbolite omavaheline segunemine.

"See Jaanus Samma väike näitus näitab, kui mitmekesine on tema looming," ütles galerist Robert Grunenberg. "Meil on erinevad meediumid alates skulpturaalsetest ja installatiivsetest töödest kuni väga peente joonistusteni ja tekstiilini. Tema mitmekesist loomingut läbib punase niidina isikliku ja subkultuuride nähtavaks tegemine, näiteks homoseksuaalsusest või queer-diskursusest. Jaanus Samma võtab info ja erinevad sümbolid ning paneb nad uutesse seostesse."

Samma näitusel "Folkloor" on Grunenbergi sõnul folkloristlik väljenduslaad ja sisu, mis tõuseb esile mustrites, joonistustes või ka seoses regionaalse ja lokaalse käsitööga, nagu kudumite seerias, mis valmistas professionaalne kuduja. "Minu jaoks on huvitav, et need graffitist tulevad kritseldatud tekstid tegelikult vastanduvad kudumisele, mis on väga aeganõudev käsitöö. Ja see mäng erinevate protsesside ja meediumitega on väga inspireeriv ja muudab Samma töö väga mitmetahuliseks," sõnas Grunenberg.

Kunstimänedžer Helena Bosecker jõudis eesti kunstini samuti pooljuhuslikult, kuid vaimustus sellest nii, et asutas Berliinis eesti kunstnikele mõeldud residentuuri ja kunstivahetuse programmi.

"Mis mulle eriti muljet avaldas, oli värskus, võrreldes Berliiniga, kus kõik keerleb alati ühe ja sama ümber, aga seal oli hoopis teine vabadus," rääkis Bosecker. "Ja nüüd juba üle kahe aasta ehitame me üles koostööd, et Eestiga kunstivahetust toetada, kuna Berliini kunstiskeene vajab hädasti kõike seda uut, mis Eestis sünnib."

"Mul on mõõtmatult palju plaane, eriti, mis puudutab kunstivahetust Eesti ja Saksamaa vahel," kinnitas Bosecker. "Meie MTÜ jaoks on väga oluline ühelt poolt tekitada siia püsiv residentuur, mis laseks kunstivahetusel kasvada. Nende projektide kõrval, mis pidevalt Eestisse tagasi rändavad, kavandame juba ka suuremaid näituseprojekte ning täiendavat koostööd kunstiinstitutsioonidega, mis esindavad järgmisi kunstnikke."

Programmi esimene osaleja oli Alexei Gordin, kelle vahetas äsja välja Marko Mäetamm. Residentuur peaks päädima ühisnäitusega kõigepealt Berliinis ja siis Tartus, Kogo galeriis.

"Alati on hea reisida. Kui sa kogu aeg ühes kohas seisad, ei ole see hea sinu loomingule," rääkis Gordin. "Alati tasub rahvusvaheliseks minna ja reisida rohkem. Kunstis on väga tähtis kohata uusi inimesi ja luua uusi kontakte."

Mäetamm tõdes, et residentuurides ta väga palju käinud pole. "Kui see residentuuri teema pea kaks aastat tagasi alguse sai, siis me leppisime mingil hetkel kokku, et kuna see asi peab kulmineeruma näitusega, siis see teema on kuidagi seotud kunstniku ja kunstituru omavahelise suhtega. Et kunstnik teeb töid, peab neid kuidagi turustama, samas kuidas see turg talle vastu tuleb või ei tule ja nii edasi," rääkis Mäetamm. 

"Kui ma tulin siia, siis ma abstraktselt kuidagi olin ette valmistunud, et ma selle teemaga katsun siin kuidagi töötada, aga mingit kindlat skeemi mul ei olnud," rääkis kunstnik Marko Mäetamm. "Aga esimesel ööl, kui ma siin magasin - ma kasutan tihti unes tulevaid ideid, see tundub kuidagi natuke umbluu, aga mulle see sobib - nägin unes ideed ja hakkasin selle järgi töötama. Praegu ma teen 12 pildist sarja, mis mingil määral puudutab seda teemat, kuidas kunstnik ennast müüb."

Lisaks eelmainmitud näitustele on Merit Kopli sõnul Saksamaal veel eesti kunstnike näituseid. "Mai alguses avatakse Leipzigis Kaido Ole ja Benjamin Benjamin Badocki näitus ja 3. mail Berliinis Tempelhofi lennuväljal suur Euroopa kaasaegse kunsti näitus, mille avab saksa president ja seal on väljas Kris Lemsalu ja Katja Novitskova tööd. Lisaks on juuni alguses suur kunstinäitus Põhja-Saksamaal, kus on väljas Juss Piho, Mirjam Hinni, Mauri Grossi ja Inga Aru tööd."