Sikkut tõdes, et paari lausega ei ole seda teost võimalik kokku võtta ja ilmselt saab iga lugeja sellest erineva kogemuse.

"Tegemist ei ole sellise klassikalise ilukirjandusliku teosega, mõni näeb siin võib-olla kultuuriloolist väärtust. Minu lemmik on esimene peatükk, mis räägib raamatute lugemisest, lugemiskohtadest, sellest elamusest, mida ettelugemine saab pakkuda," rääkis ta. 

"Viivi Luik väga ilusti siin meenutab, kuidas Villem Grünthal-Ridala luuletus "Talvine õhtu" pani teda mõistma, et need on needsamad talvised õhtud, mida temagi näeb. Ja seda raamatut lugedes ma tundsin, et need on samad tunded ja mõtted, mis minul on pähe tulnud, aga Viivi Luik paneb selle nii ilusti kirja, et ma saan aru, et see ongi see, mis mind mõjutanud," ütles terviseminister ning lisas, et raamatust käib läbi palju kultuuriloolise tähtsusega inimesi. 

"Minu jaoks olid siin raamatus kõige tähtsamad kaks aspekti. Ühelt poolt see elamus, mida loodus saab pakkuda – see jäävus, see, et talvekargus või kevadevalgus olid sellised 100 aastat tagasi, on praegu ja on ilmselt ka 100 aasta pärast. Teiselt poolt ükskõik, milline sündmus või kokkupuude või kultuurielamus aset leiab – kaks inimest võivad seal samas kohas olla, aga mõju on erinev ja see, kuidas nad sellest jutustavad, on hiljem täiesti erinev," tõdes Sikkut.