X

Laadi alla uus Eesti Raadio äpp, kust leiad kõik ERRi raadiojaamad, suure muusikavaliku ja podcastid.

Jan Teevet: eesti kultuur elab paari inimese kirel

Foto: Berg Maidla

Saates "Kultuuristuudio. Arutelu" olid külas Saaremaale Triigi Filharmoonia rajanud Hannaliisa Uusma ning endine Paide Teatri kunstiline juht ja dramaturg Jan Teevet, kes rõhutas, et on oluline jälgida, et kultuur ei muutuks Eestis nišikaubaks, vaid oleks kõigile kättesaadav.

Uusmaa sõnul on kultuuripealinn oluline, kuna annab loomingulisele kogukonnale võimaluse mitmekesisemal moel kokku tulla, kui viimasel ajal on seda saadud teha. Teevet nõustus, kuid tõi välja ka, et hetkel on kultuuripealinna olulisust ja tähendust vara prognoosida. "Hästi palju oleneb mingitest juhustest ja tähendustest, mida me ise sellele aastale anname," sõnas ta.

Eestis on räägitud ääremaastumisest, kuna paljud asjad ja institutsioonid on koondunud peamiselt just Tallinna ja Tartu ümber, mille piiridest välja poole jääb siis justkui provints või ääremaa. Teeveti sõnul algab ääremaa aga palju varem. "Ka Tallinn on üks erakordselt segregeerunud linn. See, mis jääb Gonsiori ja Vabaduse väljaku keskele, on üks Tallinn. See, kus elab enamik tallinlasi ehk Lasnamäe, on hoopis teine linn. Kui me kultuuri aspektist vaatame, siis ääremaa ei alga Tallinna või Harjumaa piirilt, vaid ta algab juba kohati kuskilt Tallinna kesklinna piirilt," sõnas Teevet. Uusmaa ei näe põhjust, miks ei võiks nii väikses riigis nagu Eesti, püüelda selle poole, et kõikjal midagi toimuks ja areneks.

Sirje Helme nägi aga veidi aega tagasi ohtu, et kogu Eesti võib provintsistuda. "Seal on küsimus see, kus on kese, mille suhtes me oleme provints," sõnas Teevet, lisades, et tänases maailmas on seda keset keeruline määratleda. "Ma arvan, et me ei ole provints. Neid alasid, mõtteviise, neid inimesi on nii palju, kes teevad erinevaid asju. See provintslikkus on ennekõike mingi hinnang, mille võib anda mõnele tegevusele, aga kellel on õigus seda anda, seda ma ei tea täpselt."

Uusmaa ei taju samuti Eestit provintsina. Ta tõi välja, et Eestil on võrreldes mõnede vanade kultuuriruumidega rohkem anarhilisust. "Selle juurde kuulub kindlasti see do it yourself ehk ilma rahadeta tegemine, mis ühel hetkel muidugi väsitab ja kurnab. Mingite aegade tagant mingid koolkonnad väsivad ja tulevad uued peale" rääkis Uusmaa.

Eesti kultuur elab Teeveti sõnul väga paljuski üksikute tegijate kire pealt. "Selleks, et midagi saaks jätkusuutlikuks, on vaja ehitada struktuuri ja mulle tundub, et paljude Eesti kultuurinähtuste, -sündmuste või organisatsioonide kadumise põhjuseks on tihti see, et ta püsib ühe või paari inimese kirel. Ei teki laiemat intsitutsionaalset tuge ümber ja ühel hetkel puud põlevad ära ja pole seda lõket."

Uusmaa ja Teevet usuvad, et ühelt poolt pole asendamatuid inimesi olemas, kuid teiselt poolt pole ka kedagi, keda oleks võimalik asendada. "See tähendab, et asendus tähendab alati muutust," selgitas Teevet. "Muutuses ei ole midagi negatiivset. See, et me anname aega muutumiseks ja uue teeotsa otsimiseks, on sama oluline kui see, et toetada inimesi, et nad saaks võimalikult kaua intensiivselt tegutseda," lisas ta.

Uusmaa ja Teeveti sõnul toimub Eestis aastaringselt väga suurtes kogustes kultuurisündmusi. Kuid ka siin tuleb mängu küsimus kultuurisündmuste hajuvusest üle Eesti. "Kui me mõtleme, mis on õpilase seisukohast kultuuri kättesaadavus ühele, kes õpib Tallinna Prantsuse lütseumis, mis on Estonia teatrist mõnesaja meetri kaugusel ja teisele, kes õpib Saaremaa gümnaasiumis. See kultuuri kättesaadavus on hästi erinev," märkis Teevet. "See, kuidas me hoiaks seda, et kultuurist ei saaks märk eliiti kuulumisest, et kultuur oleks... ma ei taha öelda üldrahvalik, sest sel sõnal on kummaline maitse, aga et kultuur oleks kättesaadav, et ei tekiks juba varases eas inimeste vahel mingit erisust," lisas ta.

Uusmaa lisas, et kultuur on niivõrd mitmeplaaniline, et ta on tegelikult kõigi jaoks olemas. "Küsimus on selles, et ta killustub, et teatud ühiskondlikud kihid saavad seotuks teatavate kultuuriliste väljendustega ja siis omakorda need kultuurilised väljendused moodustavad mingid klassid ja on seotud erinevate ressurssidega. Kultuur on meie kõigi ülene, lihtsalt selle avaldumisvormid on erinevad," ütles Uusmaa.

Saaremaale enda Triigi Filharmoonia rajamist peab Uusmaa väga butiikseks ja ekstravagantseks ideeks. "Alati on küsimus, kas sellist soovi on üldse kohus meil kõigil maksumaksjatel või kellel iganes toetada. Võib-olla ongi see küsimus, kuidas sa suudad hoopis erasektorit kõnetada, kes nii ekstravagantse ideega kaasa tuleb," mõtiskles Uusmaa.

Teeveti sõnul ei ole eratoetaja leidmisel teema üksnes selles, kuhu mingi logo paigutada ja millist reklaami lubada, vaid oluline on ka metseenluse mõtteviis. "See vaikselt areneb. Ühele ei pruugi see summa midagi tähendada, teisele on see elu ja surma küsimus," märkis ta.

"Kui Paide teater ja Triigi filharmoonia on butiikfestivalid või butiikettevõtmised, siis kogu Eesti riik on üks butiikriik ja ühe butiikriigi ülalpidamine ongi kohutavalt kallis. Suurt riiki on palju lihtsam ülal pidada mõnes mõttes. Eesti kultuuripoliitikale otsa vaadates, on oluline, et me jälgiksime, et kultuur ei muutuks nišikaubaks, vaid kultuur püsiks selles butiikriigis kõikidele butiikriigi elanikele kättesaadav," ütles Teevet.

Toimetaja: Rasmus Kuningas

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: