Enn Põldroos sündis 21. mail 1933 Tallinnas.

Põldroos lõpetas 1952. aastal Tallinna 2. Keskkooli, õppis aastatel 1952–1958 Eesti Riiklikus Kunstiinstituudis (ERKI) maalikunsti ja võeti 1959. aastal Eesti Kunstnike Liitu. Aastatel 1985–1989 ja 1995–1998 oli ta Eesti Kunstnike Liidu esimees ja president. Alates 1998. aastast oli ta vabakutseline kunstnik ning alates 2003. aastast Eesti Kunstnike Liidu auliige. Lisaks töötas ta õppejõuna Tallinna Pedagoogilises Instituudis ja ERKI-s (tänane Eesti Kunstiakadeemia).

Põldroos on loonud sadu maale ja monumentaalteoseid. Viimastest võiks olulisemateks pidada "Raadiolille" (1978, Raadiomajas), "Inimeste elu" (1985, Linnahallis) ja "Varju ja valguse piiril" (1993, Eesti Rahvusraamatukogus). Lisaks on mitmeid tema monumentaaltöid ka keskkoolide seintel. 2000. aastatel on Põldroos oma kunstiloomes kasutanud ka arvutit, luues digigraafilisi kunstiteoseid.

Kirjanikuna sai Põldroos avalikkuses tuntuks 2000. aastatel, varem on tema sulest ilmunud ainult üks raamat Olev Subbist. 2002. aastal võitis ta romaaniga "Joonik kivi" Eesti romaanivõistlustel kolmanda koha preemia.

Põldroos oli 1987. aastal asutatud loomeliitude kultuurinõukogu liige ja võttis osa 1988. aastal loomeliitude ühispleenumist. Põldroos oli 1988. oktoobris Rahvarinde asutajaliige. Aastatel 1988–1991 oli ta Eesti Vabariigi Ülemnõukogu liige, mille 16. novembri 1988. aasta otsusega võeti vastu Deklaratsioon Eesti NSV suveräänsusest ning ta oli 1991. aasta 20. augustil üks Eesti iseseisvuse taastamise poolt hääletanuist. 1990. aasta märtsis oli Põldroos Eesti Liberaaldemokraatlik Partei asutaja liige. 1992. aastal loobus ta poliitilisest tegevusest.

Enn Põldroos on muu hulgas pälvinud kolmel korral Kristjan Raua preemia, olnud Konrad Mäe preemia laureaat ning teda on tunnustatud Riigivapi IV klassi ja III klassi teenetemärgiga. 2014. pälvis ta Eesti Vabariigi kultuuripreemia elutööpreemia.

2024. aasta detsembrist selle aasta aprillini toimus Kumu kunstimuuseumi suures saalis Anders Härm kureeritud Enn Põldroosi loomingu suur ülevaatenäitus "Enn Põldroos. Kinnismõtete muuseum", mis andis ülevaate tema loomingust 1950. aastate lõpust kuni tänapäevani. Näitus avas Põldroosi loomingut läbi korduvate kujundite ja motiivide, mis on teda saatnud kogu elu vältel.

Enn Põldroos 2007. aastal saates "Tähelaev":

Enn Põldroos abikaasa Rita Raavega saates "OP" (filmitud 2020. aasta hilissuvel):

Enn Põldroos 1993. aastal saates "Sprinter kunstis":