Jaan Tooming. Lahkujad ({{commentsTotal}})

Vabanenuna Vahemere ääres.
Vabanenuna Vahemere ääres. Autor/allikas: AFP/ Scanpix

Jaan Toominga lühijutusari jätkub "Lahkujatega".

KÕIGE LÜHEM JUTT

Mati Joonuks läks oma firmaga pankrotti. Samal päeval hääletas ta tee ääres ning sõitis minema: Lõuna-Euroopasse. Hakkas seal prükkariks ning elas õnnelikult surmani.

AUTSAIDER

Mikk ei suutnud imetleda inimesi. Kuidas võis ta seda, kui inimkond oli ummikus. Ja süüdi oli inimene ise. Ei saa ju ajada kellegi kaela looduse reostamist, demograafilist plahvatust, erosiooni, Läänemere roiskumist ja ookeanide prahti, ei, nüüd veel sai võtta ainukeseks sõbraks õitsva viirpuu, imetleda seda, hellitada teda pilguga, milles lõpmatu nukrus. Mikk jalutas mööda linnatänavaid, kuid ei vaadanud inimesi, ei, ta otsis puid, linnavarblasi ja isegi varese kraaksumine oli muusika. Inimeste muusika oli tänapäeval kakofoonia. Nad lootsid sellega väljendada kaost, kunstis valitses peataolek või rumalus. Mikk ei olnud keegi, tal ei olnud haridust, ei olnud töökohta, ei eluaset. Mikk ööbis kus juhtus, kerjas tänavanurkadel õlle- ja leivaraha. Ta oli tõeline luuser, kaotaja. Kuid ta ei tundnud hingepiinu, tal ei olnud auahnust. Ja lõpuks rändas ta rahatult ja paljajalu välja oma kodumaalt, välja, mõtlemata, kuhu ta lõpuks jõuab, võib-olla jääb ta surmani teele, teele, millel pole lõppu...

VABANEMINE

Karmen vihkas abikaasat ega sallinud oma kahte last. Mees rügas hommikust õhtuni isiklikus firmas ning nõudis öösel naiselt andumist. Lapsed kaklesid omavahel pidevalt, mängisid totraid elektroonikamänge, kasutasid ingliskeelseid slängisõnu ja ropendasid. Karmen justkui lämbus aegamööda, nuttis üksi olles sagedasti ja kahetses oma kunagist abiellumist. Kahetses, et kaotas süütuse mehele, kes tarbis teda kui seksobjekti. "Sa oled virtin," ütles mees ja naeris talle näkku. Karmen oleks tahtnud tal silmad peast välja kraapida ja asemele panna uued, mis arvestaksid naist nii, nagu ta oli. Aga seda ta ju ei suutnud.

Ja ühel päeval põgenes Karmen kodunt. Tühjade kätega, ainult väike seljakott riietega kaasas. Ta hääletas ühele suurele veomasinale. See oli kaubaauto, mis suundus Tšehhimaale. Noor juht ütles otse välja, et võtab naise peale seksi eest. Karmen oli nõus ja jõudiski niimoodi Prahasse.

Keegi ei kuulnud enam Karmenist kodumaal. Pikapeale loobuti tema tagaotsimisest. Abikaasa leppis, et naine on teadmata kadunud ja rikka mehena leidis kiiresti uue noore naise. Elu läks edasi: ikka päeviti oma firmas rahmeldades ja öösiti noort naist nikkudes. Lapsed kasvasid omapäi ning unustasid ema.

Karmen jõudis juhutöid tehes Vahemere äärde, rändas üha edasi, unustas mineviku ega mõelnud tulevikule...

Toimetaja: Madis Järvekülg



FILM
TEATER
"Unistajad"

Kaja Kann: miks peegel kella ei näita?

2.–4. XI 2017 toimus Tallinnas viies Eesti etenduskunstide showcase draamamaa.weekend, mis on suunatud välismaistele teatriprofessionaalidele, festivalikuraatoritele ja teatrijuhtidele. Festivali organiseerib Eesti Teatri Agentuur koostöös osalevate teatritega.

KIRJANDUS
KUNST
Arhitektuur
MUUSIKA
Arvamus
Eduard Vilde

Sada Eesti mõtet. Mida Eduard Vilde ei häbene

Vikerraadio on valinud välja sada mõtet, mis iseloomustavad seda, kes me oleme, kust me tuleme ja kuhu me läheme.

Alates esmaspäevast, 8. jaanuarist kõlab "Vikerhommikus" kell 7.55 üks Eesti mõte. Kirjalikult avaldab mõtted ERR kultuuriportaal.

Sokid ja skandaalid. Baltoscandal

Peeter Helme: täna tahan rääkida ärritusest

Täna tahan rääkida ärritusest. Mõnikord sügavast ja halvavast, enamasti aga pealiskaudsest, vaid veidi häirivast ärritusest, mis valdab mind pea igal hommikul, kui olen ärganud, teinud endale tassi teed ning käivitanud arvuti, et visata pilk uudisteportaalidele, sotsiaalmeediale ja lugemist ootavatele e-kirjadele.

Heinz Valk

Heinz Valk: virisejatel on lühike mälu

Mitte ükski kord varasemas eestlaste ajaloos pole meie rahvas elanud nii hästi kui praegu, leiab pensionipõlve pidav kunstnik ja poliitik Heinz Valk, kes raius end eestlaste südamesse lausega "Ükskord me võidame niikuinii!".

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: