Jaan Tooming. Direktor ({{commentsTotal}})

Raha
Raha Autor/allikas: AFP/Scanpix

Jätkame Jaan Toominga lühijutusarjaga.

Käo sai noorelt teatri direktoriks. Ta oli vanasti kõrtsimängija, hiljem osales ka sümfooniaorkestris, kuid põhihuviks oli tal võim ja raha. Ning seda jagati talle kuhjaga, sest ta oskas selles süsteemis asjad nii käima panna, et kasum jooksis. Vahel küll odavate trikkidega, aga seda ei pandud talle pahaks, sest raha oli põhiline. Teatrist tal aimu ei olnud, ainus, mida ta hindas, olid muusikalid. Need tõid masse kokku ja andsid tulu. Käol olid suured plaanid. Ta tahtis kutsuda muusikalidesse välismaa lauljaid laulma ja lavastajaid lavastama. Eesti lavastajad olid uimased, neist oli vähe tolku. Ka draamatruppe tahtis ta kutsuda välismaalt: Skandinaaviast, üldse Euroopast. Las mängivad oma keeles. Ta teadis, et mass jookseb võõrale tormi. Kui vaja eesti keeles midagi teha, siis klopsida kokku üle-eestiline tippnäitlejate trupp, lavastaja aga kutsuda välismaalt. Teatri koosseisu jätta ainult need, kes oskavad täiuslikult mõnda võõrkeelt. Käo hõõrus käsi. Nüüd ärkab teater ellu, nüüd näitab ta kõigile eeskuju. Alustuseks oli vaja välismaa näitlejatele ja truppidele raha varuda. Kõigepealt tuli vähendada teatri hiigelkoosseisu. See andis säästu. Nii lasigi direktor Käo sadakond teatritöötajat lahti. Ta ei hoolinud kellegi hädaldamisest, teatri heaolu oli kõige tähtsam. Aga ta ei arvestanud ühte asja. Need sada inimest hakkasid ühiselt mässama. Nad vedasid direktor Käo teatri torni ning poosid ta vardasse, kuhu vene ajal vahel salaja vabariigi lipp lehvima pandi KGB hirmuks. Äkki karjus üks ooperilaulja: "Naised, kisume tal munad maha! Ma "Söekaevuritest" lugesin, kuidas seal ühel vastikul ülemusel munad küljest rebiti." Naised sattusid vaimustusse. Poodud Käol kisti püksid maha ning varsti vedeles Käo türa koos munadega teatrimaja ukse ees.

Kohtuprotsess oli pikk. Kuid teatrimässajaid toetas enamus teisi teatriinimesi. Ainult ooperilaulja pandi kinni ning Zola "Söekaevurid" korjati ära kõikidest Eesti raamatukogudest. Nii prantsuse, eesti kui vene keeles. Prantsuse saatkond küll protesteeris – see oli ju nende armas ja kuulus klassika, kuid Eesti valitsus jäi kindlaks: paha eeskuju võib nakatada teisigi, sest peale lintšitud Käo on ju veel palju munadega direktoreid Eestimaal.

Toimetaja: Madis Järvekülg



NO99

Riisalo: NO99 eristus teistest selgelt tehnilise võimekuse ja saavutuste poolest

Kuigi presidendi kantselei direktori Tiit Riisalo sõnul kaaluti NO99 kõrval vabariigi 100. sünnipäeva kontsertetenduse korraldamise andmist ka teistele kandidaatidele ja arvestati Ojasoo-skandaali puhkemise võimalusega, jäi olulisema argumendina kantseleis lauale ennekõike sündmuse tehniline keerukus ja NO99 senised saavutused.

FILM
Filmikassett "Paha lugu"

Arvustus. "Pahade lugude" kõikuv dünaamika

Filmikassett "Paha lugu"

"Nissan Patrol”
režissöör: Andres Maimik ja Katrin Maimik

“Varakevad”
režissöör: Gustaf Boman Bränngård ja Rain Tolk

Kokkulepe”
režissöör: Gustaf Boman Bränngård ja Rain Tolk

“Nõiutud”
režissöör: Maria Avdjuško

“Jõulumüsteerium”
režissöör: Katrin Maimik ja Andres Maimik

6/10

TEATER
KIRJANDUS
KUNST
EV100 kunstiprogrammi juubeliaasta avapauk Kumu kunstimuuseumis

Fotod: Kumus juhatati sisse Eesti 100. sünnipäeva kunstiprogramm

Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva tähistamiseks loodud kunstiprogrammis on ligi 100 kunstisündmust, mis jutustavad kunstikeeles Eesti olevikust, tulevikust ja minevikust. Eesti sünnipäeva tähistatakse kunstiga Ameerika Ühendriikides, Jaapanis, Itaalias ja mujal Euroopas ning samal ajal ka Virtsus, Valgas, Moostes, Sillamäel ja paljudes teistes Eesti paikades.

Arhitektuur
Neeruti mõisa tornikiiver vahetult enne mahaprantsatamist

Muinsuskaitseamet toetab pühakodade taastamist

Programmist „Pühakodade säilitamine ja areng 2014-2018“ eraldatakse 2018. aastal pühakodade restaureerimistöödeks 606 100 eurot, pühakodade kunstivara konserveerimiseks 13 177 eurot, projektdokumentatsioonide koostamiseks 13 700 eurot ning piksekaitsete ja signalisatsioonide paigaldamiseks 11 655 eurot. Aasta jooksul eraldatavate vajaduspõhiste toetuste reservi jääb sel aastal 15 854 eurot.

MUUSIKA
Arvamus
Mereparaad.

Sada Eesti mõtet. Andres Tiido

Vikerraadio on valinud välja sada mõtet, mis iseloomustavad seda, kes me oleme, kust me tuleme ja kuhu me läheme.

Alates esmaspäevast, 8. jaanuarist kõlab "Vikerhommikus" kell 7.55 üks Eesti mõte. Kirjalikult avaldab mõtted ERR kultuuriportaal.

Paavo Järvi

Paavo Järvi: Eestil on juba selline maine, et sealt tuleb midagi huvitavat

16. jaanuaril toimus Estonia kontserdisaalis Erkki-Sven Tüüri 9. sümfoonia esiettekanne Eesti Festivaliorkestri esituses ja dirigent Paavo Järvi juhatamisel. Eesti Vabariigi sünnipäevaks valminud teos kannab pealkirja "Mythos" ning toob kuulajani helilooja nägemuse eesti müüdi kujunemisest.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: