Jaan Tooming. Direktor ({{commentsTotal}})

Teater
Teater Autor/allikas: TASS/Scanpix

Kuidas teatridirektor vardasse poodi ja Zola "Söekaevurid" raamatukogudest kokku korjati.

Käo sai noorelt teatri direktoriks. Ta oli vanasti kõrtsimängija, hiljem osales ka sümfooniaorkestris, kuid põhihuviks oli tal võim ja raha. Ning seda jagati talle kuhjaga, sest ta oskas selles süsteemis asjad nii käima panna, et kasum jooksis. Vahel küll odavate trikkidega, aga seda ei pandud talle pahaks, sest raha oli põhiline.

Teatrist tal aimu ei olnud, ainus, mida ta hindas, olid muusikalid. Need tõid masse kokku ja andsid tulu. Käol olid suured plaanid. Ta tahtis kutsuda muusikalidesse välismaa lauljaid laulma ja lavastajaid lavastama. Eesti lavastajad olid uimased, neist oli vähe tolku. Ka draamatruppe tahtis ta kutsuda välismaalt: Skandinaaviast, üldse Euroopast. Las mängivad oma keeles. Ta teadis, et mass jookseb võõrale tormi. Kui vaja eesti keeles midagi teha, siis klopsida kokku üleeestiline tippnäitlejate trupp, lavastaja aga kutsuda välismaalt. Teatri koosseisu jätta ainult need, kes oskavad täiuslikult mõnda võõrkeelt.

Käo hõõrus käsi. Nüüd ärkab teater ellu, nüüd näitab ta kõigile eeskuju. Alustuseks oli vaja välismaa näitlejatele ja truppidele raha varuda. Kõigepealt tuli vähendada teatri hiigelkoosseisu. See andis säästu. Nii lasigi direktor Käo sadakond teatritöötajat lahti. Ta ei hoolinud kellegi hädaldamisest, teatri heaolu oli kõige tähtsam.

Aga ta ei arvestanud ühte asja. Need sada inimest hakkasid ühiselt mässama. Nad vedasid direktor Käo teatri torni ning poosid ta vardasse, kuhu vene ajal vahel salaja vabariigi lipp lehvima pandi KGB hirmuks. Äkki karjus üks ooperilaulja: “Naised, kisume tal munad maha! Ma "Söekaevuritest" lugesin, kuidas seal ühel vastikul ülemusel munad küljest rebiti.” Naised sattusid vaimustusse. Poodud Käol kisti püksid maha ning varsti vedeles Käo türa koos munadega teatrimaja ukse ees.

Kohtuprotsess oli pikk. Kuid teatrimässajaid toetas enamus teisi teatriinimesi. Ainult ooperilaulja pandi kinni ning Zola "Söekaevurid" korjati ära kõikidest Eesti raamatukogudest. Nii prantsuse, eesti kui vene keeles. Prantsuse saatkond küll protesteeris – see oli ju nende armas ja kuulus klassika, kuid eesti valitsus jäi kindlaks: paha eeskuju võib nakatada teisigi, sest peale lintšitud Käo on ju veel palju munadega direktoreid Eestimaal.

Toimetaja: Kaspar Viilup



Eesti ajaloomuuseumi teadusdirektor ja näituse "Minu vaba riik" üks peakuraator Krista Sarv.

Krista Sarv: kardan, et suured võidud ja karmid kannatused jäävad igavesti eestlaste ajaloo osaks

Maarjamäe lossis avab kolmapäeval pidulikult uksed uuenenud ajaloomuuseum, kus avatakse püsinäitus "Minu vaba riik", millega võetakse osadeks lahti Eesti saja-aastane ajalugu. Sarnaselt teistele omataolistele annavad ka sellel näitusel tooni ennekõike sõjad ja eestlaste kannatused. Olgugi et teatud ohvrimentaliteeti on Eestile ette heidetud, jäävad kannatused ühes suurte võitudega siiski igavesti eestlaste kui väikerahva ajaloonarratiivi osaks, leiab Eesti ajaloomuuseum teadusdirektor ja näituse üks peakuraatoritest Krista Sarv.

FILM
"Happy End"

Arvustus. Nüri noaga Haneke

Uus film kinos

"Õnnelik lõpp" ("Happy End")

Lavastaja: Michael Haneke

Näitlejad: Isabelle Huppert, Jean-Louis Trintignant, Mathieu Kassovitz

6,5/10

TEATER
KIRJANDUS
Leelo Tungal

Kirjanduspreemia nominent Leelo Tungal: me elame nagu kahe maailma vahel

Emakeelepäeval, 14. märtsil antakse välja Eesti kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastapreemiad, kus suisa kaks nominatsiooni - kogumiku "Teeleht" eest luule ning "Hallooo!" eest lasteraamatute kategoorias - pälvis kirjanik Leelo Tungal. Mari Klein tegi temaga sel puhul ka lühikese intervjuu, uurides, mida need teosed Tunglale tähendavad.

KUNST
Arhitektuur
MUUSIKA
Arvamus
Sokid ja skandaalid. Baltoscandal

Peeter Helme: täna tahan rääkida ärritusest

Täna tahan rääkida ärritusest. Mõnikord sügavast ja halvavast, enamasti aga pealiskaudsest, vaid veidi häirivast ärritusest, mis valdab mind pea igal hommikul, kui olen ärganud, teinud endale tassi teed ning käivitanud arvuti, et visata pilk uudisteportaalidele, sotsiaalmeediale ja lugemist ootavatele e-kirjadele.

Mart Rannut

Mart Rannut: meie keelekavades pole olnud lõhna ka teoreetilistest alustest

"Keelekaval puudub teoreetiline põhi ja see on olnud kõikide strateegiate ja kavade põhiline puudus," rääkis saates Tartu ülikooli Narva Kolledzi õppejõud Mart Rannut. Põhjus on Mart Rannuti hinnangul spetsialistide puuduses, sest meil ei valmistata ette spetsialiste, kes oskaksid keele toimimist ühiskonnas juhtida.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: