Jaan Tooming. Uinuv kaunitar ({{commentsTotal}})

kirst
kirst Autor/allikas: Ain Protsin/Postimees/Scanpix

Jätkame Jaan Toominga lühijutusarjaga.

Ma laman juba kolmandat päeva klaaskirstus, kuid keegi ei tule mind äratama. Kõht on tühi ja selg on kange kauasest lamamisest. Kui mind mõne päeva pärast ei leita, siis, kardan, et suren nälga. Eile ronis must kass kirstu kaanele. Kuidas ta üles sai, ma ei tea. Kirst on marmorpostamendil. Kass näugus kurvalt ja kriipis küüntega klaasi minu näo kohal. Ma piilusin teda vargsi läbi silmalaugude. Kass jäi kassiks ja mina tukun oma klaaskirstus edasi. Õhku on külluses. Klaasi on puuritud väiksed augukesed.

On sügis. Mul on paks kampsun ettenägelikult seljas. Ema kootud. Peale on tõmmatud valge pruutkleit. Kampsun teeb mu veidi tüsedaks, kuid sellest pole midagi. Leidjal seda suurem rõõm, kui mu pulmavoodisse viib. Tahes-tahtmata meenub eelmine elu. Need piimapudelid, mille eest ma raha sain; see ülessoojendatud põdraliha, mis purkidesse konserveeritud; mu ema kurvad ja närtsinud silmad; mu isa suur kõht ning venna kiilaspea. Mu vend jäi varakult kiilakaks, sest elas kümme aastat Põhjamaal. Hambad on tal ka suust välja langenud. "Ära oota, ega ta tule," susistas ta mulle, kui ma siia mäe otsa teele asusin. Vend aitas kirstu tassida. Pruudiloor jäi kivi taha kinni ning kärises lõhki. Ma andsin narmendava pruudiloori vennale. Ta tänas ning lubas sellega oma naise haavu siduda. Veli hoidis mind väga. Vahel ta ütles, et ta ei taha mu veljeke olla. "Kes siis?" küsisin. "Sokk," vastas tema. "Miks?" imestusin. "Ei tea," kehitas vend õlgu ning vaatas mind oma niiskete silmadega. Siis kartsin ma teda veidi, sest ma ei saanud temast aru...

... Nüüd sügeleb mul vasak rind. Ma ei saa ennast kirstus kratsida. Kas tõesti kirbud või sügeleb ihu pesematusest? "Ma tulen sind vaatama," hüüdis vend lahkudes. "Ei, ära tule! Ma tulen ise tagasi, kui lootused mind ei peta," vastasin mina. Me pidime kõvasti rääkima, sest ma lamasin juba kirstus ja kaas oli peal. Vend lehvitas mulle ja naeratas. Viimane mälestus veljest oli tema hambutu suu.

Ma kuulen samme. Tõesti, ma kuulen samme! Keegi räägib midagi. Keegi koputab kirstukaanele. Ma ei tohi avada silmi. Kohe võetakse kirstult kaas ning mind äratatakse. Mind viiakse sooja tuppa, kus tulel podiseb hernesupp ning karunahk on põrandal; kus uksekriiksumine tähendab sõbra tulekut ja püssipauk toidusaamist ja puudutus on hell ja embus on pikk nagu polaaröö ja lapsed väljuvad emaüsast omil jalul ja surm on magus nagu üdi...

... Mind tõstetakse kirstus. Võõrkeeles räägitakse. Jah, jälle uus ekskursioon ja jälle üleannetud lapsed, kes muuseumi eeskirju rikuvad...

 

Toimetaja: Madis Järvekülg



NO99

Riisalo: NO99 eristus teistest selgelt tehnilise võimekuse ja saavutuste poolest

Kuigi presidendi kantselei direktori Tiit Riisalo sõnul kaaluti NO99 kõrval vabariigi 100. sünnipäeva kontsertetenduse korraldamise andmist ka teistele kandidaatidele ja arvestati Ojasoo-skandaali puhkemise võimalusega, jäi olulisema argumendina kantseleis lauale ennekõike sündmuse tehniline keerukus ja NO99 senised saavutused.

FILM
Filmikassett "Paha lugu"

Arvustus. "Pahade lugude" kõikuv dünaamika

Filmikassett "Paha lugu"

"Nissan Patrol”
režissöör: Andres Maimik ja Katrin Maimik

“Varakevad”
režissöör: Gustaf Boman Bränngård ja Rain Tolk

Kokkulepe”
režissöör: Gustaf Boman Bränngård ja Rain Tolk

“Nõiutud”
režissöör: Maria Avdjuško

“Jõulumüsteerium”
režissöör: Katrin Maimik ja Andres Maimik

6/10

TEATER
KIRJANDUS
KUNST
EV100 kunstiprogrammi juubeliaasta avapauk Kumu kunstimuuseumis

Fotod: Kumus juhatati sisse Eesti 100. sünnipäeva kunstiprogramm

Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva tähistamiseks loodud kunstiprogrammis on ligi 100 kunstisündmust, mis jutustavad kunstikeeles Eesti olevikust, tulevikust ja minevikust. Eesti sünnipäeva tähistatakse kunstiga Ameerika Ühendriikides, Jaapanis, Itaalias ja mujal Euroopas ning samal ajal ka Virtsus, Valgas, Moostes, Sillamäel ja paljudes teistes Eesti paikades.

Arhitektuur
Neeruti mõisa tornikiiver vahetult enne mahaprantsatamist

Muinsuskaitseamet toetab pühakodade taastamist

Programmist „Pühakodade säilitamine ja areng 2014-2018“ eraldatakse 2018. aastal pühakodade restaureerimistöödeks 606 100 eurot, pühakodade kunstivara konserveerimiseks 13 177 eurot, projektdokumentatsioonide koostamiseks 13 700 eurot ning piksekaitsete ja signalisatsioonide paigaldamiseks 11 655 eurot. Aasta jooksul eraldatavate vajaduspõhiste toetuste reservi jääb sel aastal 15 854 eurot.

MUUSIKA
Arvamus
Mereparaad.

Sada Eesti mõtet. Andres Tiido

Vikerraadio on valinud välja sada mõtet, mis iseloomustavad seda, kes me oleme, kust me tuleme ja kuhu me läheme.

Alates esmaspäevast, 8. jaanuarist kõlab "Vikerhommikus" kell 7.55 üks Eesti mõte. Kirjalikult avaldab mõtted ERR kultuuriportaal.

Paavo Järvi

Paavo Järvi: Eestil on juba selline maine, et sealt tuleb midagi huvitavat

16. jaanuaril toimus Estonia kontserdisaalis Erkki-Sven Tüüri 9. sümfoonia esiettekanne Eesti Festivaliorkestri esituses ja dirigent Paavo Järvi juhatamisel. Eesti Vabariigi sünnipäevaks valminud teos kannab pealkirja "Mythos" ning toob kuulajani helilooja nägemuse eesti müüdi kujunemisest.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: