Jaan Tooming. Puuõõnsuses ({{commentsTotal}})

Tulekahju puuõõnsuses
Tulekahju puuõõnsuses Autor/allikas: Pärnu Postimees/ Scanpix

Jaan Toominga lühijutusari jätkub.

Oli kord aeg, kui ma jalgrattaga mööda metsavaheteed mere äärde sõitsin. Aeg-ajalt peatusin, hüppasin ratta seljast maha, et maasikaid korjata. Kogusin pihku paarkümmend marja ning pistsin suhu. Veeresin edasi, üha merele lähemale, toormoos suus. Rannikul seisid lossivaremed. Ronisin murenenud müürile. Terav tuul püüdis mind müürilt alla tõugata. Olin paljajalu, kuid varbaküüntega ennast kinni ei hoia. Laskusin neljakäpukile...

Ma ei mäleta täpselt, kui kaua ma siin puuõõnsuses olen elanud. Ella ütleb, et kaks aastat. Ma ei usu teda. Ta tahab, et ma oma elamust välja ronisin. Ella külastab mind iga päev. Toob mulle süüa. Toidupakk on nööri otsas, nöör on kinnitatud ridva külge, ritv on Ella käes. Ma ei luba tal üle ääre minu poole kiigata. “Mis täna söödaks on!” hüüan ma, kui kuulen Ellat toiduga lähenemas. Tema ei vasta midagi. Ükskord ta vihastas ning hakkas raevunult ridvaga õõnsat puutüve materdama. Ritv murdus. Mu kõrvad huugasid. Oli keskpäev.

Lähemalt mu elukohast. Lage väli. Üksik puu. Seest õõnes. Latva pole. Kõrgus: natuke üle kahe meetri. Elamispind: nii et ma vabalt võin püsti seista, ennast ringi pöörata, kükitada ja istudes uinuda. Elamu on kindlalt juurtega maa küljes kinni. Üles vaadates näen pidevalt muutuvat taevast, üksikuid linde (mõned maanduvad vahel tüve äärele, kuid põgenevad kohe, kui mind märkavad), lennukeid. Kui vihma sajab, katab Ella mu elamu plastikaadiga kinni.

Pärast lõunat algavad Ella monoloogid. Ta räägib, kui kena oli meil siis, kui ma alles “vaba” olin, kuidas ta mind armastab, kuidas ta mu eest hoolitseks, mind vannitaks, silitaks, kammiks, harjaks, masseeriks, jumaldaks jne. Lõpuks ta embab mind läbi mu elamu (puutüve) ning puhkeb nutma. Kuulen tema nuukseid isegi veel siis, kui hämardub ning ma tähtede uurimisse olen süvenenud. Kael jääb kangeks ning ma kükitan maha. Uni on visa tulema, sest olen harjunud päeval tukkuma ka püstijalu. Elamu seinad on mu rahutust nihelemisest libedaks poleeritud.

Ella räägib endast:

”Mu silmad on sinised.”
“Taevas on tume,” vastan mina.
“Mu juuksed hallitavad, mu nahk...”
“Taevas on kaks tähte.”
“Mu nahk narmendab, silmaalused...”
“Taevas ujub kahupea-pilveke.”
“Silmaalused on sinkjad ja...”
“Taevas on vöödiline.”
“Ma ei jaksa enam!”
“Taevas lendad sina ja lendan mina, lendavad pilved ja tähed ka.”

Jälle ta nuuksub.

“Ella, ära nuuksu,” ütlen ma ja patsutan peopesaga vastu elamu seina, et naist rahustada. Ta jookseb minema. Ma naeran ning mu naer kumiseb tumedalt puuõõnsuses.
...
”Nad tahavad sinuga rääkida!” hüüab Ella.
“Kes?”
“Üks on mikrofoniga, teine on kaameraga ning kolmas on kaabuga.”
“Kes seal on?”
“Vabandage tülitamise pärast, meil on teile paar küsimust. Oleme televisioonist.” Kaamera suriseb.
“Ma ei taha!”
“Kas te olete juba kaua elanud sellistes tingimustes?” Nad ei reageeri mu protestile.
“Kuidas te olete jõudnud sellise eluni?”
“Tööga.”
“Kuidas veedate vaba aega?”
“Sõrmeküünte närimisega.”
“Mis on õnn?”
“Kui tööst rahuldust tunned.”
“Kui kaua mõtlete veel elada selles elamus?”
“Kuni tüvele latv tagasi kasvab ja puu lehte läheb. Siis võite puurida minust mahla, juua mind, ja ütelda: “Kui hea!” Ja mina vastan, uskuge mind: “Kui hea!””

Ella karjatas. Karjatus tungis mu lihasse, nagu polekski ma puuõõnsuses, vaid seisaks üksinda ja alasti lagedal väljal puu asemel.

Nad toppisid mu kotti. Mu elamu rusude vahel lamas Ella. Ta ei nuuksunud enam. Ta vahtis mind kui võõrast.

“Sa valetad!” karjusin Ellale. “Ma elasin siin ainult paar tundi. Ülejäänud aja olen ma ainult sinuga elanud.” Mul olid pisarad silmis ja ma olin kotti topitud...

Oli kord aeg, kui ma jalgrattaga mööda metsavaheteed mere äärde sõitsin. Aeg-ajalt peatusin, hüppasin ratta seljast maha, et maasikaid korjata. Kogusin pihku paarkümmend marja ning pistsin suhu. Veeresin edasi, üha merele lähemale, toormoos suus. Rannikul seisid lossivaremed. Ronisin murenenud müürile. Terav tuul püüdis mind müürilt alla tõugata. Olin paljajalu, kuid varbaküüntega ennast kinni ei hoia.

Laskusin neljakäpukile...

 

Toimetaja: Madis Järvekülg



NO99

Riisalo: NO99 eristus teistest selgelt tehnilise võimekuse ja saavutuste poolest

Kuigi presidendi kantselei direktori Tiit Riisalo sõnul kaaluti NO99 kõrval vabariigi 100. sünnipäeva kontsertetenduse korraldamise andmist ka teistele kandidaatidele ja arvestati Ojasoo-skandaali puhkemise võimalusega, jäi olulisema argumendina kantseleis lauale ennekõike sündmuse tehniline keerukus ja NO99 senised saavutused.

FILM
Filmikassett "Paha lugu"

Arvustus. "Pahade lugude" kõikuv dünaamika

Filmikassett "Paha lugu"

"Nissan Patrol”
režissöör: Andres Maimik ja Katrin Maimik

“Varakevad”
režissöör: Gustaf Boman Bränngård ja Rain Tolk

Kokkulepe”
režissöör: Gustaf Boman Bränngård ja Rain Tolk

“Nõiutud”
režissöör: Maria Avdjuško

“Jõulumüsteerium”
režissöör: Katrin Maimik ja Andres Maimik

6/10

TEATER
KIRJANDUS
KUNST
EV100 kunstiprogrammi juubeliaasta avapauk Kumu kunstimuuseumis

Fotod: Kumus juhatati sisse Eesti 100. sünnipäeva kunstiprogramm

Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva tähistamiseks loodud kunstiprogrammis on ligi 100 kunstisündmust, mis jutustavad kunstikeeles Eesti olevikust, tulevikust ja minevikust. Eesti sünnipäeva tähistatakse kunstiga Ameerika Ühendriikides, Jaapanis, Itaalias ja mujal Euroopas ning samal ajal ka Virtsus, Valgas, Moostes, Sillamäel ja paljudes teistes Eesti paikades.

Arhitektuur
Neeruti mõisa tornikiiver vahetult enne mahaprantsatamist

Muinsuskaitseamet toetab pühakodade taastamist

Programmist „Pühakodade säilitamine ja areng 2014-2018“ eraldatakse 2018. aastal pühakodade restaureerimistöödeks 606 100 eurot, pühakodade kunstivara konserveerimiseks 13 177 eurot, projektdokumentatsioonide koostamiseks 13 700 eurot ning piksekaitsete ja signalisatsioonide paigaldamiseks 11 655 eurot. Aasta jooksul eraldatavate vajaduspõhiste toetuste reservi jääb sel aastal 15 854 eurot.

MUUSIKA
Arvamus
Mereparaad.

Sada Eesti mõtet. Andres Tiido

Vikerraadio on valinud välja sada mõtet, mis iseloomustavad seda, kes me oleme, kust me tuleme ja kuhu me läheme.

Alates esmaspäevast, 8. jaanuarist kõlab "Vikerhommikus" kell 7.55 üks Eesti mõte. Kirjalikult avaldab mõtted ERR kultuuriportaal.

Paavo Järvi

Paavo Järvi: Eestil on juba selline maine, et sealt tuleb midagi huvitavat

16. jaanuaril toimus Estonia kontserdisaalis Erkki-Sven Tüüri 9. sümfoonia esiettekanne Eesti Festivaliorkestri esituses ja dirigent Paavo Järvi juhatamisel. Eesti Vabariigi sünnipäevaks valminud teos kannab pealkirja "Mythos" ning toob kuulajani helilooja nägemuse eesti müüdi kujunemisest.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: