Maria Kõrvitsa uudisteose esiettekanne on Piteås ({{commentsTotal}})

Maria Kõrvits
Maria Kõrvits

Neljapäeval, 15. veebruaril toimub Põhja-Rootsis, Piteås helilooja Maria Kõrvitsa uudisteose "through" esiettekanne. Rootsi Raadio ja Rahvusvahelise muusikanõukogu tellimusel loodud teose kannab ette tunnustatud Rootsi nüüdismuusikaansambel Norrbotten NEO.

Helilooja Maria Kõrvits võitis 2016. aasta maikuus Wrocławis peetud 63. rahvusvahelise heliloojate rostrumi noortekategooria oma orkestriteosega "langedes ülespoole, taeva kaarjasse kaussi". Maailma tähtsaima nüüdisheliloomingu foorumi võiduga kaasnes uudisteose tellimus Rahvusvaheliselt muusikanõukogult (IMC) ja Rootsi Raadiolt.

Lisaks võimaldati heliloojale residentuur Rootsi silmapaistva nüüdismuusikaansambli Norrbotten NEO juures, kelle esituses toimub uue teose esiettekanne Põhja-Rootsi moodsaimas ja rohkete võimalustega kontserdimajas Studio Acusticumis. Ansambli liikmete ja kontserdipaigaga avanes Kõrvitsal võimalus esmakordselt tutvuda 2016. aasta sügisel, et koguda mõtteid ja inspiratsiooni uudisteosega alustamiseks. Käesoleval nädalal osaleb helilooja ansambli proovides Piteås.
 
2007. aastal loodud Norrbotten NEO on ainus riiklikult toetatud professionaalne nüüdismuusikale keskenduv kammeransambel Rootsis. Hooaja jooksul annab seitsmeliikmeline kollektiiv arvukalt kontserte nii kodumaal Rootsis kui ka mujal ning tellib kaasaegsetelt heliloojatelt uudisloomingut. 2012. aastal pälvis Norrbotten NEO Rootsi Heliloojate Liidu interpretatsioonipreemia.
 
Helilooja Maria Kõrvits tunnistab, et on erakordne võimalus teha koostööd sellise ansambliga nagu Norrbotten NEO. "Nad on professionaalne koosseis ja mänginud palju repertuaari. On kuulda, et nad on kaua koos mänginud ja saavutanud ühtse hingamise," ütleb Kõrvits.
 
Uudisteos "through" (tõlkes läbi või läbiminek) ongi kirjutatud ja pühendatud ansamblile Norrbotten NEO.

"Teose aluseks on kõige üldisemas ja avatumas mõttes läbiminek. Selliseid protsesse on ka kirjeldatud Virginia Woolfi romaanis "Lained", mille katkendid on olnud inspiratsiooniallikaks ka minu kahele varasemale teosele. See tekst kirjeldab mingit protsessi, mis on vaadeldav erineva nurga alt, antud teoses olen viinud fookuse just aeglasele ja pidevale transformatsioonile." (Maria Kõrvits)
 
Klassikaraadio teeb koostöös Rootsi Raadio P2 kanaliga kontserdist otseülekande ning see jõuab Euroopa Ringhäälingute Liidu (EBU) vahendusel eetrisse veel mitmetes raadiojaamades. Kontsert on Klassikaraadio eetris neljapäeval, 15. veebruaril kell 20.
 
Maria Kõrvits (sündinud 1987) alustas kompositsiooniõpinguid Tallinna Muusikakeskkoolis Alo Põldmäe klassis. Aastatel 2006-2012 õppis ta heliloomingut Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias Helena Tulve ja Tõnu Kõrvitsa juhendamisel ning täiendas end 2007-2008 vahetusüliõpilasena Fabio Niederi juures Triestes, Itaalias. Kõrvits on osalenud Arvo Pärdi, Veljo Tormise, Erkki-Sven Tüüri, Ole Lützow-Holmi, Adriana Hölzky, Louis Andriesseni ja Rafael Reina meistrikursustel. 2011. aastal võttis ta osa Ensemble Moderni ja Péter Eötvösi meistriklassist Frankfurdis.

Maria Kõrvits on kirjutanud peamiselt ansambliteoseid ja koorimuusikat. Samuti on ta loonud filmi-, tantsu-, näituse- ja installatsioonimuusikat. Kõrvitsa looming on kõlanud festivalil Eesti Muusika Päevad ja Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia Sügisfestivalil, samuti Soomes, Itaalias, Sloveenias, Saksamaal ja Kanadas. Tema teoseid on esitanud Eesti Riiklik Sümfooniaorkester, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia Sümfooniaorkester, Kammernaiskoor Sireen, Segakoor HUIK!, SaxEST jt. Kõrvits on teinud koostööd ka Eesti Kunstiakadeemiaga ning mitmete kunstnike ja koreograafidega.

Maria Kõrvitsa teoste põhiteemad on loodus ja looduslikud protsessid. Tema muusikale on iseloomulik tunnete ja kogemuste kirjeldamine, olekute märkamatu vaheldumine ning laiendatud tehnikad, keskendumine kõlavärvidele, heterofoonia ja polüfoonia põimumine.

Orkestriteos "langedes ülespoole, taeva kaarjasse kaussi" võitis 2016. aastal Wrocławis rahvusvahelise heliloojate rostrumi noortekategooria. Eduka loomingulise tegevuse eest pälvis ta 2016. aastal Eesti Kultuurkapitali helikunsti sihtkapitali aastapreemia. Alates 2012. aastast on Maria Kõrvits Eesti Heliloojate Liidu liige.

Toimetaja: Valner Valme



FILM
"Kutsu mind oma nimega" ("Call Me By Your Name")

Tõnu Karjatse filmikomm: kaunis armastuslugu "Kutsu mind oma nimega"

Itaalia filmilavastaja Luca Guadagnino sensuaalne, romantiline draama "Kutsu mind oma nimega" on juba saanud auhindu parima kohandatud stsenaariumi eest, stsenaristiks on James Ivory ja algallikaks André Acimani romaan. Eeldatavasti läheb filmil hästi ka Oscarite jagamisel, sest teised konkurendid on vähemalt selles kategoorias mõnevõrra nõrgemad.

TEATER
KIRJANDUS
KUNST
Arhitektuur
MUUSIKA
Arvamus
Eduard Vilde

Sada Eesti mõtet. Mida Eduard Vilde ei häbene

Vikerraadio on valinud välja sada mõtet, mis iseloomustavad seda, kes me oleme, kust me tuleme ja kuhu me läheme.

Alates esmaspäevast, 8. jaanuarist kõlab "Vikerhommikus" kell 7.55 üks Eesti mõte. Kirjalikult avaldab mõtted ERR kultuuriportaal.

Sokid ja skandaalid. Baltoscandal

Peeter Helme: täna tahan rääkida ärritusest

Täna tahan rääkida ärritusest. Mõnikord sügavast ja halvavast, enamasti aga pealiskaudsest, vaid veidi häirivast ärritusest, mis valdab mind pea igal hommikul, kui olen ärganud, teinud endale tassi teed ning käivitanud arvuti, et visata pilk uudisteportaalidele, sotsiaalmeediale ja lugemist ootavatele e-kirjadele.

Jürgen Ligi

Sada Eesti mõtet. Jürgen Ligi: millal olla vait

Vikerraadio on valinud välja sada mõtet, mis iseloomustavad seda, kes me oleme, kust me tuleme ja kuhu me läheme.

Alates esmaspäevast, 8. jaanuarist kõlab "Vikerhommikus" kell 7.55 üks Eesti mõte. Kirjalikult avaldab mõtted ERR kultuuriportaal.

Heinz Valk

Heinz Valk: virisejatel on lühike mälu

Mitte ükski kord varasemas eestlaste ajaloos pole meie rahvas elanud nii hästi kui praegu, leiab pensionipõlve pidav kunstnik ja poliitik Heinz Valk, kes raius end eestlaste südamesse lausega "Ükskord me võidame niikuinii!".

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: