Scott Walker sündis 9. jaanuaril 1943 USAs Hamiltonis, Ohio osariigis Noel Scott Engeli nime all ning siirdus peagi Suurbritanniasse, kus lõi läbi 1960ndate keskel.

Scott Walkeri sooloalbumid "Scott 1-4" aastatest 1967-1969 tõid Walkerile tuntust ja edu, ent tabelite tippu oli ta jõudnud juba 1965. aastal The Walker Brothersiga, kellega 1960ndail ja 1970ndail loodi kaheksa albumit ning mida jäävad meenutama lööklaulud "Make It Easy On Yourself" ja "The Sun Ain't Gonna Shine (Anymore)". Olgu lisatud, et trio ei olnud sünnipäraselt ei Walkerid ega vennad.

Soolokarjääris liikus sügava ja tumeda baritoni poolest tuntud Walker järjest eksperimentaalsemais suunis, kirjutades psühhedeelset ja žanriteülest muusikat. Walkeri viimaste aastate koduplaadifirma 4AD ütles kommentaariks, et suri loova muusika üks hinnatumaid ja julgemaid uuendajaid.

1960ndail lugudega "Joanna" ja "Lights Of Cincinnati" edetabelitesse jõudnud Scott Walker ei leppinud popmuusiku seisusega, vaid tegi karjääris korduvaid kannapöördeid ja pause ning esitas oma muusikas julgeid nägemusi; isegi tema varasemate kaunite orkestraalse popi lugude kangelasteks olid sageli prostituudid, enesetapjad ja hälvikud.

Walker on mitu korda areenilt kõrvale astunud, pikimalt pärast 1984. aasta albumit "Climate Of Hunter", pärast mida naases ta 1995. aastal albumiga "Tilt", mis koosneb kompromissitust muusikast ja elu varjukülgedel manavatest tekstidest.

Walker tegutses ka produtsendina, andes oma lihvi näiteks Pulpi 2001. aasta albumile "We Love Life". Scott Walker on olnud Pulpi ja tema solisti Jarvis Cockeri üks olulisimaid mõjutajaid.

Korduvalt on oma karjääri jooksul Scott Walkerit oma mõjutajaks nimetanud ka 2016. aastal surnud David Bowie.

Walkeri viimaseks salvestuseks jäi muusika Natalie Portmani mullusele filmile "Vox Lux". Walker on loonud muusika ka filmidele "Pola X" (1999) ja "The Childhood of a Leader" (2016)

Radioheadi solist Thom Yorke nimetas Scott Walkerit oma tähtsaks eeskujuks, kellega Meltdowni festivalil kohtudes avastas ta Walkeri kogu tema servapealse muusika juures olevat äärmiselt õrnahingelise ja kena inimese.

Scott Walkeri mõjukamaid ja eredamaid sooloalbumeid: "Scott" (1967), "Scott 4" (1969), "'Til the Band Comes In (1970)" "We Had It All" (1974), "Climate Of Hunter (1984)", "Tilt" (1995), "The Drift" (2006), "Bish Bosch" (2012).

Koos The Walker Brothersiga väärivad enim märkimist debüüt "Take It Easy with the Walker Brothers", "Introducing The Walker Brothers" (mõlemad 1965. aastast) ja grupi luigelauluks jäänud "Nite Flights" aastast 1978.

Tema üheks veidraimaks albumiks jäi ka koostöö drone-metal-grupiga Sunn O))), 2014. aastal ilmunud "Soused".

Eestist on Scott Walkeri nimetanud oma eeskujude seas Mart Avi. 

Walker jääb viimastest aastatest meelde tumedate päikseprillide, nägu pooleldi varjava nokatsi ja kulunud teksatagiga.

Temast jäid maha tütar Lee, tütretütar Emmi-Lee ja elukaaslane Beverly.