Vaese mehe ood isamaale

Isamaa, mu süda nõrkeb

kui näen su kannatuste vilja

Isamaa, mu süda nutab

kardan et on liiga hilja

ma näen loomeloomi

kes igavest noorust soovides

oma hinge maha müünud

ma näen rahvaesindajaid

kes rahva seljast Babüloni torni ehitavad

kallis Isamaa

su nime varje imekauneid

väänvad vigurvändad-dilentandid

patust pole prii ka minu hing

sest minu veaks mu noorus

puhas kuid katkendlik voorus

andesta mulle, Isamaa

mul kõige armsam oled sa

Isamaa, mu südames on armastus

mida ei mööda kraavid Vargamäel

mu südames on armastus

mida ei mõõda ma surmariist käbaras

ülekõige pean sind kallimaks, Isamaa

seda mõõdan südamega

Isamaa, mu süda nõrkeb

kui näen su kannatuste vilja

Isamaa, mu süda nutab

kardan et on liiga hilja