Filmiklubi | Joonas Hellerma: "Stalker" on praeguse keskkonnakriisi ajal eriti kõnekas ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: ERR

ETV2 alustas filmiklubiga, mille raames juhatavad reedese Kinoklassika sarja filmid sisse Eesti rahvusringhäälingu ajakirjanikud ja saatejuhid. Sel reedel jõuab eetrisse Andrei Tarkovski 1979. aasta film "Stalker", millest rääkis pikemalt "Plekktrummi" saatejuht Joonas Hellerma.

Tänavu möödub 40 aastat Andrei Tarkovski filmi "Stalker" esilinastumisest. Filmi kolm peakangelast – teejuht Stalker, professor ja kirjanik moodustavad allegoorilise kolmiku, kes rändavad läbi Tsooni, mille keskel on soovide tuba.

Filmi legendi järgi on Tsoon koht, kus ei kehti tavapärased loodusseadused. Pärast kokkupõrget tundmatuga on Tsooni näol tekkinud eluohtlik piirkond, mille sõjavägi on inimestele ligipääsuks sulgenud.

Aga inimesi tõmbab sinna just Soovide Toa tõttu. See on koht, kus täitub inimese kõige salajasem soov. Mitte see, mida ta arvab ennast soovivat, vaid see, mis ta tegelikult soovib.

Nii on "Stalkeri" peateema inimese südamesoov. Aga ka laiemalt tsivilisatsiooni südamik. Professor ja kirjanik esindavad lisaks isiklikule otsingule ka tsivilisatsiooni kahte peamist jõudu: teadust ja kultuuri. Mõlemad on Tarkovski käsitluse järgi ummikusse jooksnud. Teadus ja tehnika suudab küll allutada looduse jõud, luua pomme ja raudteesid, aga ta austa loodust ega rahulda inimese sügavamaid vajadusi. Sama probleem on kirjanikul – ka kultuur ja kunstid on jõudnud tupikusse, suutmata inimest ehedal kombel kõnetada. Nii võiks öelda, et tehnika on äestanud looduse ja kultuur kalestanud inimese. Teadlase ja professori selleteemalised dialoogid on filmi üks pärle.

Erilist tähelepanu võiks pöörata sellele, kuidas on filmis kujutatud loodust. Vaatamata rusudele ja varemetele on loodus kõikjal Tsoonis rahulik, tüüne ja lopsakas. Tähelepanu keskkonnale teeb "Stalkeri" iseäranis kõnekaks praegu, kui suureks teemaks on tõusnud üleilmne keskkonnakriis. "Stalkeris" näeme, kuidas inimese elupaikade, tehaste ja raudteede ümber on loodus muutunud porimülkaks ja tühermaaks. Ainult Tsoonis, kuhu inimesi enam ei lasta, õilmitseb rohelus ja linnulaul. Tundub nagu oleks Tsoonis juba üks soov täidetud – loodus on siin inimese lahkumise järel taastunud.

Paljude eri sümbolite, viidete ja vihjetega "Stalker" käsitleb teemasid, mis ei ole oma tähtsust kaotanud. Eesti vaatajale on kindlasti huvitav teada, et suur osa sellest on filmitud Eestis.

Mis on inimese südamesoov? Sellele küsimusele on filmi tegelastel "Stalkeri" kulminatsioonis, Soovide Toa lävel, võimalik leida ka vastus. Filmijärgne mõtteaine võiks olla see, miks nad Soovide Tuppa vaatamata pikale rännakule lõpuks ikkagi ei astu.

Ja veel – kes otsib filmist märke Eesti kohta, siis vaadake hoolsalt ja leidke Tsoonist Eesti Vabariigi 1936. aasta kolme lõviga mündid.

"Stalker" jõuab ETV2 eetrisse reedel kell 21.30.

Toimetaja: Merit Maarits

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: