Filmiklubi | Marju Himma: filmis "Elizabeth. Kuldajastu"on fookus suhetel

Foto: pressimaterjalid

ETV2 eetris on filmiklubi, milles juhatavad reedese "Kinoklassika" sarja filmid sisse Eesti rahvusringhäälingu ajakirjanikud ja saatejuhid. Sel reedel jõuab eetrisse Shekhar Kapuri film "Elizabeth. Kuldajastu", mis on järg eelmisel nädalal eetris olnud sama lavastaja filmile "Elizabeth" ja millest rääkis pikemalt teadusajakirjanik Marju Himma.

"Elizabeth. Kuldajastu" on jätk filmile Elizabeth, mis käsitles Neitsikuninganna trooniletõusu ja valitsemise algusaega.

Õigupoolest võiks Elizabeth I nimetada muusaks, kes on pakkunud inspiratsiooni ja ainest kümnetele romaanidele, kunstiteostele ning ka lugematule arvule filmidele ning sarjadele.

2007. aastal kui see film välja tuli sai see päris tugeva kriitika osaliseks. Just meessoost filmikriitikud panid pahaks, et film on rohkem pseudoajalooline seebikas kui elulooline ajaloofilm.

Filmis ongi fookus kuninganna isiklikel ja õukonnasuhetel. Neilgi on oma ajalooline taust tegelikult olemas, ehkki tavapärases ajalookäsitluses on rõhk ikka rohkem Neitsikuninganna poliitilistel võitlustel, Võitmatu Armaada alistamisel ja võimuvõitlusel trooni pärast. Aga eks ajalugu kipubki mõnikord võimu ja poliitikakäsitluses ära unustama inimlikud tunded ning suhtesegadused.

Väga huvitav on muide võrrelda seda filmi 2014. aastal Venemaal tehtud draamasarjaga "Ekaterina", mis räägib Katariina II valitsemisajast. Võib öelda, et need kaks draamateost on väga võrreldavad nii oma narratiivikäsitluselt kui ka stseenidelt. Vanni- ja kingituste stseenid, pikad ning tähendusrikkad pilgud.

Võimalik, et ajalugu ongi oma episoodides sarnane. Ning võimalik on seegi, et ajalookäsitlused, ka pseudoajaloolised ja kunstilised käsitlused, kipuvad üksteist kordama.

Elizabethi kuldajastu filmist ei puudu pidev meeldetuletus, et Inglismaal peab alati olema troonipärija. Ja Neitsikuningannal seda polnud. Kuninganna, kellel pole meest ega järeltulijat, ei saa ju ometi olla hea hea juht, veel vähem väejuht või kirikupea. Elizabeth tõestas oma pika valitsusajaga vastupidist.

Muide, Elizabeth I oli kuninganna, kes valitsemises kuulas nii teadlasi, maadeavastajaid kui ka poliitilisi nõunikke. Tänapäeval võiks seda isegi nimetada teaduspõhiseks valitsemiseks. Aga Elizabethi puhul tasub teada sedagi, et tema üks olulisemaid nõunikke oli John Dee – matemaatik, alkeemik ja astroloog ehk ennustaja. Elizabethi otsustes mängiski suurt rolli just see, mida tähed John Dee vahendusel talle ütlesid. Oli edukate otsuste taga tähtedest loetud õnn või teadus, sellest ajalugu vaikib.

On see nüüd ajaloofilm või suhtedraama, eks otsustage ise. Meisterlikku näitlejatööd ja alternatiivset käsitlust kuninganna Elizabeth I ja tema ajastust pakub see igal juhul.

Toimetaja: Merit Maarits

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: