See film räägibki lepituse või ka lunastuse otsimisest. Ma ei taha teile filmi lõppu reeta, sest muidu pole seda mõtet vaadata. Kas seda lepitust või lunastust leitakse filmis, selle jaoks te peate filmi ära vaatama.

Teine suur teema on see, kuidas inimene mõistab üht ja sama sündmust erinevalt olenevalt sellest, kui vana ta on. Kui ta on laps, kui ta on noor või kui ta on päris vana, sest tihti me tõlgendamegi erinevatel ajahetkedel ühte sündmust hoopis erinevalt. See on selline mõistukõne, aga kui te seda filmi vaatate, siis te saate aru, mida ma mõtlen, sest see on ka väga kaasahaarav film.

Seal on loomulikult ka väga suur armastuslugu, millega alguses saab koos naerda ja pärast jälle nutta, seega seal on kõik tahud ühe hea armastusfilmi jaoks olemas.

Peaosas on Keira Knightley, minu üks lemmikuid naisnäitlejaid, keda on mul õnnestunud Londonis elades päriselt teatrilaval näha. Ma ütlen, et nii selles filmis kui ka teatrilaval on ta üks väga-väga hea ja karismaatiline näitleja.

Selle filmi puhul on huvitav ka režissööri käekiri. Kui see alguses tundub võõras ja sa täpselt ei saagi aru, mis toimub, siis lõpuks harjud sellega, sest see on teistmoodi, põnev ja aitab seda lugu jutustada. Vahel teeb režissöör muidugi vaatajaga trikke, aga see kuulub asja juurde. Lisaks on sellel filmil imeilus muusika.

Mina soovitan "Lepitust" kõigile, selle filmi nautimiseks ei pea olema ajaloo- ega armastusfilmide fänn, sest see on lihtsalt pärisinimeste lugu, mis haarab kaasa. Ma arvan, et kõik leiavad sealt enda jaoks midagi.

"Lepitus" ("Atonement") on ETV2 eetris reedel, 3. jaanuaril kell 21.35.