"Ankeet"
Režissöör: Aljona Suržikova

Dokumentalist Aljona Suržikova on pea alati peegeldanud loomingut läbi iseenda: kui lood pole otseselt seotud temaga, siis on portreteeritavad sarnase elusaatusega või esindavad samu väärtusi. Värskes filmis "Ankeet" uurib Suržikova aga sõna otseses mõttes oma minevikku, proovides leida üles välismaale kolinud klassikaaslased.

Eraldi võivad "Ankeedi" lood tunduda juhuslikud, kuid laiema narratiivina joonistab Suržikova välja portree 2000. aastate alguses täiskasvanuks saanud Lasnamäe noortest. Toona oli maailm nende ees valla ning tulevik tundus helgem ükskõik kus mujal peale värskelt iseseisvunud Eesti. Kuigi režissööri lapsepõlvesõprade hulgas on ka neid, kellel läks välismaal päriselt hästi, siis mitmed neist pole oma kunagistes otsustes enam kindlad.

Suržikova aga ei heida kellelegi nende otsuseid ette, vaatamata sellele, et tema vanade klassikaaslaste hulgas on ka (pehmelt öeldes!) halenaljakaid tegelasi. Selle asemel üritab režissöör mõista, kui palju muutuvad inimeste elud mõnekümne aastaga ning kas pärast pikki aastaid säilib ikkagi mingi müstiline x-faktor, mis neid kõiki ühendama jääb.

Lisaks kõigele muule on film humanistlik vastulause sellele, kuivõrd ühekülgselt tõlgendame tänapäeval pagulase mõistet. Suržikova välismaale kolinud klassikaaslasi võib igati nimetada pagulasteks, kuigi ratsionaalselt hinnates neid ilmselt nii ei kutsutaks.

"Ankeet" linastub 19. novembril kell 18.45 Coca-Cola Plazas, 19. novembril kell 21.45 virtuaalsaalis, 21. novembril kell 11.30 Narvas Astri keskuse Apollo kinos ja 27. novembril kell 12.00 Jõhvi kontserdimajas.

"Õed Macalusod"
Režissöör: Emma Dante

Esmalt tuleb rõhutada, et režissöör Emma Dante "Õed Macalusod" on imeline võimalus 90 minutiks reisida Sitsiiliasse. Vähemalt filmi esimene pool kujutab meile maailma, mis siin igavesse pimeduse- ja vihmarüüsse maetud Eestis tundub igaveseks kättesaamatu: päevad on täidetud päikesega, aknast huugab sisse soe meretuul ja lapsed kilkavad rannas. Mida veel elult tahta?

Samal ajal pole "Õed Macalusod" mingi pidu ja pillerkaar. Filmi keskmes on kuus orvuks jäänud õde, kes elavad ühes päevinäinud, kuid hubases Palermo korteris. Emma Dante jälgib nende elu läbi aastakümnete ning uurib, kuidas minevikus tehtud vead jäävad kummitama veel pikkadeks aastateks. Samal ajal küsib režissöör, mida tähendab sõprus ja armastus õdede vahel.

Ekraanil toimuva põimivad huvitaval kombel kokku hoopis tuvid, keda õed kasvatavad katusekambris. Kui tüdrukud on justkui nähtamatu niidiga selle korteriga seotud ega pääse sealt ka pärast lõputuid tülisid ja mitmeid elumuutvaid sündmusi, siis tuvidel on igal hetkel võimalik akna kaudu minema lennata. Selles motiivis on ühendatud korraga nii ilu kui traagika: just see vastuolu kirjeldab kõike filmis toimuvat.

Sellest korterist saab samuti omamoodi ühendav (ja ka lahutav) element nende tüdrukute eludes. Kui esmapilgul näeb korter pärast aastakümneid ikka samasugune välja, siis pärast mööbli väljaviimist paljastub, kuidas aeg on surunud oma sügavad jäljed ka seintele.

Sellistes detailides, mis paljastuvad ootamatult, peitubki filmi tugevus. "Õed Macalusod" on poeetiline kino parimas mõttes, kus reaalsetest sündmustest olulisemad on hoopis mõtted ja tunded, mis jäävad välja ütlemata.

"Õed Macalusod" linastub 19. novembril kell 19.15 Solaris keskuse Apollo kinos ja 27. novembril kell 19.45 kinos Artis.