"Flashwood"
Režissöör: Jean-Carl Boucher

Pealtnäha on režissöör Jean-Carl Boucheri "Flashwood" üsna klassikaline Ameerika indie-noortefilm. Imeilus suvi ja suur hulk noori, kelle eludes pole ühtki suuremat probleemi: lõppemata pikki päevi täidetakse juhusuhete, narkootikumide ja alkoholiga. Üks-ühele sama kirjeldusega võib kokku võtta kümneid noortefilme, kuid Boucheri lähenemine on tegelikult kaugel lineaarsest ja klassikalisest.

Otseselt lugu kui sellist "Flashwoodis" polegi. Tõsi, samad noored vilksatavad ekraanilt läbi lühikestes etüüdides või kildudes, kuid neist elementides ei moodustu ammendavat tervikut. Kohati jääb isegi mulje, et Boucher ongi soovinud maalida unenäolist portreed teismeea otsingutest, segadusest, teadmatusest. Vaataja jaoks tähendab see hulka mittemidagiütlevaid argiolukordi, millele ei tasugi liialt keskenduda. Olulisem on kollaaž, mis sellest kokku moodustub.

Paljuski meenutab "Flashwood" Poola režissööri Michal Marczaki 2016. aasta filmi "Kõik need unetud ööd", mis esitleski end millegi doki ja mängufilmi vahepealsena. Näitlejad olid küll reaalsetes situatsioonides, kuid keerasid vinti meelega üle, võib vist isegi öelda, et nad mängisid elu suuremaks. Sama eesmärk oli ilmselt ka Boucheril: seitsme aasta jooksul filmitud linateos jälgib lihtsalt ühe noortekamba üleskasvamist, kes siis kaamerate ees lihtsalt rebivad kildu, üritavad tarka panna ja räägivad just sellest, mis pähe tuleb.

Filmis on tugevamaid ja nõrgemaid hetki, aga omalaadse filmieksperimendina on "Flashwood" ikkagi üpris eriline teos. Teismelisena oleksin ilmselt filmi hoopis teise pilguga vaadanud...

"Flashwood" linastub 16. novembril kell 19.00 Solaris keskuse Apollo kinos, 22. novembril kell 16.30 Solaris keskuse Apollo kinos ja 24. novembril kell 14.30 Solaris keskuse Apollo kinos.

"Võrku püütud" ("V siti")
Režissöörid: Barbora Chalupova ja Vit Klusak

Ütlen kohe alguses ära: Tšehhi-Slovakkia dokumentaalfilm "Võrku püütud" pole nõrganärvilistele. Tohutult ambitsioonika projekti raames otsisid filmitegijad kolm noort naisnäitlejat, kes näeksid välja nagu 12-aastased tüdrukud. Stuudiosse ehitati neile lastetoad, kus noored tüdrukud kümme päeva justkui elasid. Nendes tubades alustasid näitlejad aktiivset virtuaalelu: neile tehti erinevatele sotsiaalmeediaplatvormidele kontod ning jäädi ootele, mis juhtuma hakkab.

Polnud vaja kaua oodata, kuniks netiperverdid asjast haisu ninna said. Esimeste minutitega saadeti kõigile tüdrukutele kümneid sõbrakutseid ning asi võttis uskumatud pöörded kiiremini kui keegi osanuks oodata. Sajad videokõned kulgesid kõik sarnases rütmis: pärast mõnefraasilist tutvumist ning mõistmist, et tegemist on tõesti 12-aastase tüdrukuga, tõmbasid mehed peenise välja ja esitlesid seda uhkusega. Sellega nende vägiteod mõistagi ei piirdunud...

"Võrku püütud" mõjub šokeerivalt isegi neile, kes arvavad, et mõni lihtlabane netipervert neid küll hirmutada ei suuda. Režissöörid mitte ei räägi meile neist süüdimatutest tüüpidest, vaid vaataja saab jälgida nende videokõnesid terves mahus. Ja tahtmata kuidagi reeta filmi võtmekohti, siis võib ikkagi öelda, et asi läheb ka videokõnedest kaugemale. Tekib isegi küsimus, kuidas julgesid nii need tüdrukud kui ka filmitegijad oma eksperimendiga sedavõrd kaugele minna.

Muidugi, antud juhul näeme sissevaadet Tšehhi pervertide reaalsusesse, aga kas seda oleks väga keeruline teisaldada ümber Eestisse? Ma arvan, et pigem mitte.

"Võrku püütud" linastub 16. novembril kell 20.00 Coca-Cola Plazas, 16. novembril kell 22.30 virtuaalsaalis, 23. novembril kell 16.45 Coca-Cola Plazas ja 25. novembril kell 17 Tartus Elektriteatris.