Nädala parimad lood | Moses Boyd, Dawn Richard, Kaytranada jt.
Usun, et selle nädala muusikalises kokkuvõttes on kindlasti üle poole lugudest pärit Suurbritanniast. Aga see ei tähenda, et valik oleks kuidagi üheülbaline: siin on punk-house'i, sillerdavat ambient'i ja pehmet popmuusikat.
Kuigi kogu Django Django värske album "Glowing in the Dark" on kiiduväärt art pop, siis eriti paistab silma just singel "Hold Fast". Hüpnootiline süntesaator juhatab loosse sisse ja loob pinnase popmuusikaks, mis ühelt poolt kõlab nagu moodne vaste new wave'ile, kuid teisalt vaatab ka ühe silmaga tantsumuusika rütmiskeemide poole. Huvitav ja ootamatu pärl Django Djangolt.
Moses Boyd "2 Far Gone (Katy B Vocal Mix)"
Kas üks lugu saab veel rohkem minu maitse mõttes kümnesse tabada? Moses Boydi free jazz'i ja UK garage'i hübriid "2 Far Gone" oli üks möödunud aasta parimaid lugusid, aga nüüd on siia oma vokaali andnud ka vokalist Katy B. Uuel kujul meenutab see lugu isegi Jessie Ware'i esimest albumit "Devotion", mis on üks selle sajandi parimaid plaate. Lihtsalt imekaunis muusika, ohjah.
Dawn Richard suudab ikka ja jälle üllatada. Tema looming jääb alati RnB raamidesse, kuid ta suudab sinna süstida alati sellise doosi ürgfunki, et see lööb lihtsalt oimetuks. "Bussifame" on totaalne peobänger, mis kerib alguses vaikselt, aga siis plahvatab tõeliselt võimsate bassidega käima.
Nick Hakim "Qadir (BADBADNOTGOOD Remix)"
Moses Boydi ja BADBADNOTGOODi taotlus on paljuski sarnane: nad mõlemad võtavad kõige moodsama pop- ja tantsumuusika essentsi ja kastavad selle julgesse ja eksperimentaalsesse jazzkastmesse. Töötlus psühhedeelse soul'i tipptegija Nick Hakimi möödunud aastal ilmunud loost "Qadir" on särtsakas ja täis ootamatusi.
Briti bassimuusika noor tegija Bru-C seisab pidevalt hea maitse piiril: tema parimad lood on mõnusalt värske vaade UKG-le, kahjuks kaldub ta aga vahel ka müristava EDM-i suunas. Värske singel "Take Control" on aga justkui UK garage'i kuldajast pärit, kus hea astumisega biiti toetab naiivne ja sulnis vokaal.
Chris Crack "Jesus Dropped the Charges (feat. Nake Knew)"
Chicago räppari Chris Cracki looming koosneb justkui ideekildudest, mida ta kunagi lõpuni ei arenda. Lood kestavad enamasti napilt minuti ning koosneb mõnest nakkavast jazz-sämplist ja üksikutest justkui muuseas hõigatud riimidest. "Jesus Dropped the Charges" on tema üks parimaid lugusid seni, pärit värskelt albumilt "Might Delete Later".
Lost Girls "Menneskekollektivet"
Lugu "Menneskekollektivet" on täielik raiskamine. Seda muidugi heas mõttes: Jenny Hvali ja Havard Voldeni koostööprojekti värske singel kestab üle 12 minuti ning mõni säästlikum artist on sellest ühe loost võinud terve EP välja vormida. Praegusel kujul algab see kõik aga venivate süntesaatorikäikude ja spoken word'i saatel, aga kasvab lõpuks suureks elektroonika-džungliks. Võimas lugu.
Silk City "New Love (feat. Ellie Goulding) (TSHA Remix)"
Mark Ronsoni ja Diplo ühine projekt Silk City on muidugi selgelt primetime-raadiojaamade popmuusika, aga tegelikult pole nad sinna kunagi täielikult jõudnud. Mingi viimane kommertslik puude jääb puudu, mistõttu ei lähe nad eriti korda ei kommertspublikule ega ka peenema elektroonikamaitsega kuulajatele. Loo "New Love" töötlus TSHA poolt on aga eriti mõnus ning annab originaalile juurde just selle puuduva hoo.
Kui nägin, et üks põnevamaid produtsente Special Request annab välja DJ-Kicks mix'i, siis olin kindel, et see koosneb põhiliselt jungle'ist ja reivinostalgiast. Aga võta näpust, mix'i jaoks loodud lugu "Vellichor" on hoopis seitsmeminutiline 1980. aastate retrosüntesaatorite eksperiment, mis sobinuks Nicolas Winding Renfi "Drive'i".
Ja jälle midagi plaadifirmalt Shall Not Fade. Kogumikplaadilt "Time Is Now Allstars Vol. 2", kuhu on koondatud plaadifirma põhitegijate uued lood, on mul juba päevi repeat'i peal olnud just DJ Crisps'i (üks parimaid artistinimesid!) "Ready Salted". Seal loos ei toimu mitte midagi, aga see vähene töötab erakordselt hästi: bass põrkab ringi nagu kummiussike, mistõttu on seda lugu praktiliselt võimalik rahulikult istudes kuulata.
Ma olen pildi pealt näinud, et Rian Treanor on üks punapäine Leedsi tüüp, aga tema muusikat kuuldes võiksin kindel olla, et see on mõne tehisintellekti pseudonüüm. Tema loomingus puudub igasugune inimlik mõõda: rütmid murduvad ebaloogilistes kohtades ja tema saundides puudub mahlasus ning musikaalsus, kuid see kõik kokku on veidralt köitev. Värske EP "Obstacle Scattering" ei jäta teid külmaks, ma luban.
Nojah, lõpuks jõuavad vist kõik muusikud TikToki. Produtsent Kaytranada esitles oma värsket singlit just TikTokis, kuid see ei tähenda, et see lugu kuidagi väärtusetu oleks. Sarnaselt J Dillale, kelle suvalised eksperimendid olid huvitavamad kui mõne teise artisti hitid, suudab ka Kaytranada isegi sellise suhteliselt mittemidagiütleva singliga südamesse pugeda.
Cadence Weapon & Jacques Greene "Senna"
Kõige ootamatum hip-hop pärl. Kanada produtsent Jacques Greene ja räppar Cadence Weapon ühendasid jõud ja sellest sündis tume elektroonilise hip-hopi (või ehk isegi grime'i) bänger, mis hakkab esimesest sekundist alates tulistama ja ei anna hetkekski hingamisruumi. Vapustavalt hea flow ja äge biit.
Paul Woolford & Amber Mark "Heat"
Vist esmakordselt jõuab sama muusik ühel nädalal kahe erineva artistinimega siia valikusse. Kui Special Request nime alt on ta alati keskendunud pigem tumedamale elektroonikale, siis oma kodanikunime Paul Woolford alt avaldab see Briti produtsent popilikumat house'i. Koostöös Amber Markiga valminud "Heat" on aegumatu piano house hitt, millesarnaseid tehakse liiga vähe.
Hollandi produtsentide duo Detroit Swindle, kes mõni aeg tagasi muutsid oma nime Dam Swindle'iks, on alati teinud mahlakat ja funkilikku deep house'i. Värskes singlis "Spice Run" on nad sellesse mudelisse lisanud veel afrotrummid, kokku tuleb üks päikseline tantsulugu, mis jõuab ka nende märtsis ilmuvale samanimelisele EP-le.
Noor Londoni laulja-laulukirjutaja Tyson on minu jaoks täiesti võõras nimi ja ilmselt poleks tema loole "Red Handed" isegi võimalust andnud, aga värske singli on mix'inud Four Tet, mis tõmbas muidugi kohe tähelepanu. Siin loos on midagi trip-hopist, aga samas ka instrumentaalsest hip-hopist ja mõnusalt laisast RnB'st. Huvitav pärl, usun, et Tysonilt võib veel kõiksugu põnevaid asju oodata.
Kihutame otse ajamasinaga nullindate raadiopoppi. Minnesota laulja-laulukirjutaja Dizzy Fae loomingut on kandnud alati pisut nihkes nostalgiavarjund, kuid tema värske singel "360 Baby" on võib-olla parim lugu seni. Eepiliste bassidega RnB-hitt, mis oleks 20 aastat tagasi kõigi edetabelite tippu murdnud. Enam ilmselt mitte, aga see ei tähenda, et lugu oleks kuidagi kehv.
Durand Jones & The Indications "Cruisin' to the Parque (feat. Y La Bamba)"
Nüüd keerame seda ajamasina nuppu veel paarkümmend aastat varasemaks. Ma kahtlen, et Durand Jones üldse 21. sajandi maailmas elab, sest tema looming on niivõrd ajastutruu soul, mis praeguses hullumeelses maailmas ei tundu isegi enam võimalik. Juba 2019. aastal ilmunud singlile annab nüüd ekstakoguse ilu juurde Y La Bamba hõrk hispaaniakeelne vokaal.
CRi "Stranger (DJ Boring Remix)"
Rõõm on näha, et lo-fi house'i pioneer DJ Boring jätkab oma loominguliste rännakutega. Kanada produtsendi CRi värske singli "Stanger" töötlus on suurejooneline ja värvikirev elektroonika, mis sobib nii rahulikuks tiksumiseks kui ka tantsupõrandale peo tipphetkeks. Arvestusel, et me üldse kunagi uuesti peole minna saame...
Eli Brown "Trouble (with Talk Show)"
See on tõeliselt ootamatu muusikaline koostöö: kokku on saanud Bristoli house-produtsent Eli Brown ja post-punk bänd Talk Show. Esiteks poleks ma eales sellist kooslust oodata osanud, teiseks kõlab see aga liigagi hästi. Tuleb välja, et kui sa paned kokku raju house'i ja post-pungi, siis tuleb sellest kokku midagi The Prodigy parimate lugude sarnast. Väga äge.
Poleks eales arvanud, et viitsin Ariana Grande möödunud aastal ilmunud suhteliselt igavale albumile "Positions" uuesti võimaluse anda, aga deluxe-versioonil ilmunud neli uut lugu on kõik väga mõnusad. Meeldivalt alaprodutseeritud ja justkui ükskõikselt tehtud poplood, kus on esindatud kõik see, millest Grande loomingus tihti puudu jääb.
Haich Ber Na "Both Ways (feat. Rodel)"
Briti outsider pop'i produtsent Haich Ber Na meenutab mulle Samphat: mõlema juured on elektroonikas ning see kõlab igal hetkel nende loomingust läbi, kuid neid huvitab ennekõike just popmuusika. Haich Ber Na värske EP "From Then 'til Now" on kirjeldamatu tervik, kus on samavõrd kõige moodsamat tantsumuusikat kui ka nullindate retropopi, parim lugu on aga kindlasti hoogne "Both Ways" koos Rodeliga.
SG Lewis "All We Have (feat. Lastings)"
Veider, et kuigi SG Lewise singlid on tähelepanu saanud juba alates 2015. aastast, avaldas ta alles nüüd oma täispika debüütalbumi "times". Kahju on küll sellest, et kes on tema varasemate singlitega end kursis hoidnud, siis plaadil suurt üllatust pole, enamik lood on varem avaldatud. Küll aga on huvitav leid "All We Have", mis süstib indie pop'i paraja doosi tantsumuusika vaimu.
Sel korral on uute lugude valikusse jõudnud palju artiste, kellest mul varem aimugi polnud. Üks selliseid on ka Florida produtsent, kelles saab kokku Soundcloud'i räpi DIY-vaimsus ja mõnusalt sulnis, frankoceanlik vokaal. Singli "3000 Miles (Baby Baby)" südameks on mõnusalt toores süntesaator, mille ümber seal Yeek sulnilt oma riime.
Tore näha, et noored popmuusika produtsendid võtavad ikka ja jälle ette UK garage'i, murravad puruks žanritraditsioonid ja katsetavad, mida annab selles üheaegselt joviaalse ja tumeda tantsumuusika nurgakeses ära teha. BABii värske singel "Shadow" on just selline katsetus: ühelt poolt ingellik popmuusika, teisalt julge elektroonika. Kahju on ainult sellest, lugu kestab napilt kaks minutit...
Denzel Curry & Kenny Beats "So.Incredible.pkg (Robert Glasper Version feat. Smino)"
Oled seda lugu nüüdseks neli-viis korda kuulanud, aga ei suuda ikkagi tuvastada, mida iga liige sellest supergrupist nende kolme minuti jooksul teeb. "So.Incredible.pkg" plahvatab kohe käima, sõnalaviin hakkab jooksma ning taustal tiksub imekaunis taust, täpselt selline, mida võimegi oodata Robert Glasperilt. Jazzilik hip-hop, milles on mahla ja kus vokalistid täiustavad teineteist.
Justine Skye "Intruded (feat. Timbaland)"
New Yorgi laulja Justine Skye värske singel "Intruded" pole muidugi mingi muusikaline meistriteos, kuid on huvitav vaadata, kuhu on liikunud kunagine superprodutsent Timbaland. Või oleks õigem öelda, et kuhu ta pole liikunud: "Intruded" on meisterlikult produtseeritud RnB, mis kuskil kümmekond aastat tagasi võinuks palju tähelepanu saada. Praegu mõjub see lihtsalt toreda nostalgiakapslina.
Ai kui hästi ikka profilt tehtud lo-fi house kõlab. Samas pole DJ Poolboi värske EP "Rarities" säravaim lugu "Before You Go" mingi lihtsakoeline house-bänger, vaid siin on ootamatuid kihte. Kui esimene kolmandik loost seisab kuskil ambient'i ja õhulise house'i piirimail, siis ootamatult tuleb sisse terav süntesaatoriliin, mis meenutab pigem raju techno't. Lugu aga jääb sellele vaatamata samamoodi vaikselt tiksuma. Julgelt originaalne tantsumuusika.
RAYE "Regardless (Hannah Wants Remix)"
Viimasel ajal tundub, et igast vähegi edukamast Briti popsinglist valmib ka ports house-töötlusi. Huvitav, kas see trend ka kunagi Eestisse jõuab? Vahel kipuvad need remix'id originaalile varju jääma, antud juhul suudab Hannah Wants aga RAYE loole "Regardless" kõvasti hoogu juurde anda.
Pauline Anna Strom "Tropical Convergence"
Ameerika ambient ja new age pioneeri Pauline Anna Stromi postuumselt ilmunud album "Angel Tears in Sunlight" on üks värskemaid ambient-plaate, mida viimasel ajal kuulnud. Muusiku esimene materjal pärast 33 (!) aastast pausi on tõeliselt seikluslik ja sillerdav, kahju, et ta ise selle ilmumist ei näinud. Plaadi avalugu "Tropical Convergence" on huvitav, kuna taustal tiksub pea olematu biit, mistõttu võib seda nimetada tinglikult ka minimal house'iks.
Kuula kõiki lugusid:
