Do Nothing "Glueland" EP (Exact Truth)

Jah, järjekordne Briti postpungibänd. Aga möödunud aastal oma debüütalbumiga maha saanud ja nüüd lühialbumi "Glueland" üllitanud Nottinghamist pärit Do Nothing ei kõlagi nii arutu kõmmutamise ja adrenaliinipritsimisena nagu kipub entusiastlike, veel oma saundi otsivate noortega selle žanri elustamisel juhtuma. Do Nothing ei suru end agressiivselt kurgust alla ega väntsuta kuulajat, vaid pakub sarnastes bändides üleekspluateeritud retsitatiivse maneeri ja žanritüüpiliste bassiliinide kõrval ka eklektilisemaid ning mitmekihilisemaid, jazz-laadseid helistruktuure, mis vaatavad horisondist kaugemale.

The Horrors "Lout" EP (Wolf Tone)

Tundub, et aastal 2021 tahab The Horrors olla hoopis Nine Inch Nails. Selline mulje jääb vähemalt nende lühialbumist "Lout", mis on bassimängija Rhys Webbi sõnul vastikuim muusika, mida nad pärast 2007. aasta debüütalbumit "Strange House" teinud. "Loutil" on The Horrors, kes näis end olnud püsivalt leidnud kuskil shoegaze-sugemetega gootiroki nišis, rakendanud kogu oma loomingulise jõu industriaalmetalisse, mis kõlab täpselt nii veenvalt nagu nad ainult seda kogu aeg teinud oleksidki.

Nubiyan Twist "Freedom Fables" (Strut)

Ühendkuningriigist pärit afro-jazz'i megakollektiivi Nubiyan Twist muusikalist kompotti on selle kõikehaaravuses isegi keeruline piiratud tekstiruumis rahuldavalt kokku võtta. Samas on see vajadus ka lihtsalt erialane kretinism, sest "Freedom Fables" on album, mis tuleks ennekõike meeleliselt läbi kogeda – kogu virtuoossuse, oskuslike seadete ja žanritehniliste aspektide juures loeb rohkem asjaolu, et see album publitseb elust: siin on värskust, värve ja vabadust ning rohkelt PÄIKEST, millest on praeguse lockdown 2.0 ajal ilmselgelt eriti suur puudus.

Norman Westberg & Jacek Mazurkiewicz "First Man in the Moon" (Hallow Ground)

USA eksperimentaalrokiansambli Swans endise kitarristi Norman Westbergi ja Poola kontrabassimängija Jacek Mazurkiewiczi koostöös sündinud ambient-teos "First Man in the Moon" on twinpeaksilikult tume ja rahutukstegev. Overdrive'itud kitarr, krigisevad droonid ja ähvardavad bassinopped loovad pimedaid nurki ning moonutatud varje täis vaimupildi tundmatusi täis teekonnast mööda üle silmapiiri laiuva tühermaa. Muusika, mis on justkui loodud filmi jaoks, aga ei vaja seda enda kõrvale tegelikult üldse.

Valerie June "The Moon And Stars: Prescriptions For Dreamers" (June Tunes)

Bob Dylani õnnistuse saanud Memphisest, Tennesseest pärit USA laulja-laulukirjutaja Valerie June'i viies stuudioalbum, võimsa pealkirjaga "The Moon And Stars: Prescriptions For Dreamers" on ambitsioonikas ajastu- ja žanriülene kuulamine. June rakendab ühelt poolt oma muusikalise epopüa ette elemente esivanemate traditsioonilisest spirituaalmuusikast, aga sekka ka modernset soul'i ja R&B'd ja seda eriti atmosfäärilises produktsioonis. June'i astraalne americana viib momenditi isegi täiesti taevalikult kaunitesse kõrgustesse – justkui Disney oleks teinud printsesse täis fantaasiavesterni.