Nädala albumisoovitused | Jonas f.k, Poppy, Sufjan Stevens & Angelo De Augustine jt
Mitmed sel nädalal ilmunud paljulubavad välisalbumid hajusid kuulamise käigus lõpuks ühtlasesse massi ära ja säravamat materjali leidus vähem, kuid see jättis jällegi rohkem ruumi esile tõsta Eesti muusikas toimuvat. Näiteks jõudis sel nädalal valikusse Jonas f.k uus elektro-soul'i EP "TLL.02" ning indie postpungi vastu vahetanud The Boondocksi neljas stuudioalbum "Soup Can Pop Band".
Aunty Social "It Looks Friendly" EP (ise välja antud)
Nagu artistinimes olevast sõnamängust osaliselt võib aimata, põrkuvad Kanadast Torontost pärit Daniela Gitto magamistoapopiprojekti Aunty Social sõnumid palju depressiooni ja muude vaimse tervise teemadest. Melanhoolsetest allhoovustest olenemata pulseerib tema uus lühialbum "It Looks Friendy" aga hoopis üpris sillerdavates ja tantsulistes sündibiitides ja serveerib kogu emotsionaalset raskust kaasahaaravates ja kerglastes meloodiates ega lohista seega kuulajat oma muremõtetega liiga jõuliselt kaasa.
The Boondocks "Soup Can Pop Band" (ise välja antud)
2012. aastal Pärnus alustanud ansambli The Boondocks kannapööre indie-muusikalt postpungile pole võib-olla teab mis ekstreemne käik, kui mõelda sellele, kui palju tuleb sedalaadi muusikat praegusel ajal taas Briti saartelt ja mitte ainult, aga nende neljas stuudioalbum "Soup Can Pop Band" on tegelikult üsna lõbus ja sümpaatne estopungi-tripp, kus poisid demovad mitte ainult seda, mida nad teistelt tegijatelt kõrva taha pannud, vaid ka seda, mida neil endil on kõigele sellele oma varasema kogemuse pealt juurde anda.
Jonas f.k "TLL.02" EP (Smuuv)
Jonas Kaarnametsa sooloprojekti, võiks öelda, et isegi alter ego Jonas f.k üliseksualiseeritud ja eksootilise kuvandiga harjumine võtab Eesti tingimustes veel ehk aega, kuid muusikalises plaanis keerab Kaarnamets oma teisel lühialbumil "TLL.02" kõiki õigeid nuppe. "TLL.02" on feel-good elektro-soul, mis tiksub kuskil Jamiroquai ja Primal Screami maailmade vahealal, on parajalt laetud põnevate muusikaliste detailidega ja hoiab head tasakaalu lihtsamate kompositsioonide ja eksperimentaalsemate vormide vahel.
Poppy "Flux" (Sumerian)
Youtuber'i taustaga Ameerika muusiku Moriah Rose Pereira ehk Poppy neljas stuudioalbum "Flux" pulbitseb möödunud kümnendite mõjudest ja on järjekordne märk sellest, et pop punk teeb TikToki ja Z-generatsiooni abil jõulist tagasitulekut peavoolu. "Flux" on samas rohkem kui sirgelt pop punk – albumil annavad tooni rokkmuusika mitmed lahjemad ja kangemad tuletised. Põhilaadi seavad grunge'likud kitarrihelid, heavy metal'ile omane perkussioon ja industriaalsed elektroonilised maastikud, aga Poppy enda varasem nätsupopitaust kumab siin samuti läbi, lisades kogu kompotile kergelt suhkrut juurde ja tehes "Fluxist" viimase aja plaatide hulgas üsna ainulaadse nähtuse.
Sufjan Stevens & Angelo De Augustine "A Beginner's Mind" (Asthmatic Kitty)
Vaevu neli kuud pärast massiivse, viieosalise leinaalbumi viimase osa avaldamist on Sufjan Stevensil letti laduda uus stuudioalbum, seekord koos Angelo De Augustine'iga. Stevens ja viimase plaadifirma Asthmatic Kitty tiiva all toimetav De Augustine on muusikaliselt üksteisele loogilised partnerid – nende vokaalid sulavad märkamatult üheks õrnaks kõikekandvaks hääleks ning muusikalised maailmad on niikuinii piisavalt sarnased, et sobituvad kokku ilma nähtavate õmblusteta. Filmikunstist, palju just õudusfilmidest, ja zen-budismist inspireeritud "A Beginner's Mind" viib Stevensi tema loomingut viimastel aastatel domineerinud lõikavast nukrusest disney'likult muinasjutuliku ilu ning tagasi koduselt kõlavate folgimeloodiate juurde.