Nädala albumisoovitused | Yasmyn, Moby, Portico Quartet jt.
ERR kultuuriportaal annab iganädalase sarjaga lühiülevaate uutest albumitest, mis vahepeal (digi)lettidele jõudnud ja millele tasuks teiste hulgas võimalus anda.
YASMYN "YASMYN" (TIKS records/FastRise)
Kodumaine soul'i ja R&B artist Yasmyn tekitas paar aastat tagasi muusikamaastikule tulles paraja põnevust täis sumina. Olles valmis saanud oma teise kauamängiva "YASMYN", annab ta põhjust veel suuremaks suminaks, näidates plaadil oma küpsust nii artisti, muusiku kui naisena, olles tugev ja haavatav korraga. Tundub, et Yasmyn on end igas mõttes leidnud ning jumal tänatud, et ta leitu ka plaadile pani.
DMX "Exodus" (Def Jam)
Räppar DMX-i postuumne album "Exodus" pidi tegelikult olema küllaltki keerulise minevikuga muusiku tuhast tõusmine, enda tõestamine muusikamaailmas. Plaati võiks kutsuda ka staariparaadiks, kus Jay-Z, Snoop Dogg, Lil Wayne, Alicia Keys ja Bono on vaid mõned nimed, kes albumil kaasa teevad. Agressiivse gängstaräpi kõrval paistab mitme loo puhul silma ka maheda R&B sugemetega instrumentaal, mis kõike tasakaalustab. Lõpulood "Letter To My Son (Call Your Father)" ja "Prayer" on aga olukorra kontekstis isegi liiga hirmutavalt kohased lood, millega juba lahkunud räppar oma viimast albumit võiks lõpetada. Igal juhul -- kui minna, siis lõpetada parimaga, ning "Exodusiga" DMX-il see põhimõtteliselt ka õnnestus.
Moby "Reprise" (Little Idiot/Deutsche Grammophon)
Best of albumeid välja andes peavad muusikud aina nutikamaks muutuma. Albumil "Reprise" on Moby võtnud valiku enda laule ning pannud need kas akustilisse või orkestriseadesse, külalisteks mitmed vokalistid. Kuigi mõned kriitikud küsivad, kas orkestriseade siinkohal end õigustab, kui see tegelikult lugudelt hoopis nende tervikliku ja mitmekülgse kõla röövib, siis võiks öelda, et "Natural Blues" kõlab selle plaadi peal vaat et sama hästi, kui mitte paremini kui originaal. Nostalgialaks nii vanematele kui uuematele Moby fännidele.
Salvador Sobral "bpm" (Warner Music)
2017. aastal võitis Portugali muusik Salvador Sobral Eurovisiooni ning maailm hõiskas, et lõpuks võidutses sellel lauluvõistlusel päris muusika. Juba siis oli teada, et Sobral sellest võistlusest pimestatud polnud ning ei tormanud kohe pärast võitu sellel staatusel liugu lastes plaati välja andma, vaid võttis oma aja. Tema teine kauamängiv näitab oma mitmekülgsuses Sobrali rohkemana kui lihtsalt Eurovisiooni võitja. Kasutades põhilise pillina klaverit, on album pigem aeglases tempos, õrn, kuid bändiga lood näitavad siiski malbena näiva artisti tugevamat külge. Olgu ka öeldud, et kuigi portugali keel on meeletult lummav, näitavad plaadi paar ingliskeelset lugu, et Sobral pole tugev vaid oma emakeeles laulmises ning võib nii oma muusikaga vabalt ka rahvusvahelisi mõõte võtta.
Portico Quartet "Terrain" (Gondwana Records)
Londonist pärit instrumentaalbändi Portico Quarteti album "Terrain" viib kuulaja kohati maagilisele helirännakule. Plaadi kõige tugevamaks looks võiks pidada esimest, "Terrain: I", milles tekitab maagilisust eelkõige löökpill Hang, mille kasutamise poolest koosseis ka kõige rohkem tuntud. "Terrain" on kiirustav, aga sealjuures kulgevalt meditatiivne ning annab tervikuna kuulates erakordse muusikalise elamuse.
Toimetaja: Kaisa Potisepp