Abstract Mindstate "Dreams Still Inspire" (YZY SND)

Chicago räpiduo Abstract Mindstate läks 16 aastat tagasi küll lahku, kuid on nüüd tänu Kanye Westile tagasi. Greg "Olskool Ice-Gre" Lewis ja Dapne "E.P Da Hellcat" Mitchell – kellest viimane oli vahepeal jõudnud juba karjäärirada vahetada ja käitumispsühholoogiks hakata – tulid Westi kutsel tagasi stuudiosse, vajamata pikka veenmist. 1990. aastate lõpus moodustunud Abstract Mindstate tegi Westiga koostööd ka oma 2001. aasta debüütalbumil "We Paid Let Us In!", millele jäi jätk tollal realiseerimata. Täielikult Westi produtseeritud "Dreams Still Inspire" jätkab kõik need aastad hiljem kohast, kus duo kunagi pooleli jäi. End pikalt oodata lasknud teisel stuudioalbumil domineerivad klassikalise hiphopi elemendid ja Westi 2000. aastate alguse produtsendikäekiri, mis mõjuvad räppmuusika viimaste aastate arengute taustal suisa värskendavalt. Ühtlasi on tore teada, et West suudab erinevalt enda projektidest teiste omad siiski lõpuni vedada ja seda tasemel, mille poolest ta oma parimatel aegadel ka tuntud on olnud.

PS. YZY SND (Yeezy Sound), mille alt album ilmus, peaks välismeedias kirjutatu järgi kasvama lõpuks välja Westi päris enda voogedastusplatvormiks.

"Habibi Funk 015: An eclectic selection of music from the Arab world, part 2"

Pojad ja tütred Berliinis paiknevas plaadifirmas Habibi Funk teevad tänuväärt tööd, sest tänu neile on saanud kokku selline toredalt sõge kogumik täis niši- ja omal ajal radari alt läbi läinud 70ndate muusikat Põhja-Aafrikast ja Lähis-Idast. Albumil kohtuvad omavahel ühelt poolt Araabia muusikalis-geograafilised eripärad ja teiselt poolt sellega kultuurikontaktide läbi ristunud karakteersed motiivid (ka konkreetsed kaverid) lääne muusikast, tulemuseks muusikaline mikstuur, mis tiksub tuttavates taktides, aga pakub ka piisavalt eksootikat. Egiptuse orelifunki? Maroko diskomuusikat? Liibüa reggae't? Ikka saab.

Lingua Ignota "Sinner Get Ready" (Sargent House)

Olge valmis, patused. Klassikalise muusika haridusega multiinstrumentalist Kristin Hayter ehk Lingua Ignota ja tema uus stuudioalbum "Sinner Get Ready" on spirituaalne instrumentaalodüsseia, mis ei paku reisikogemust polsterdatud lennukiistmel, vaid rohkem nagu altariesisel kõval kirikupingil hernestel istudes. Katoliku usus üles kasvatatud, kuid hiljem ateismi omaks võtnud Hayter sukeldub süvitsi religiooniteemadesse, kuid seda erinevalt artistidest enne teda (vt nt Leonard Cohen ja ka Kanye West) pigem eesmärgiga kiskuda religioonilt eest selle silmakirjalik mask, mille taga peidab end palju õelat ja kurja. Hayter on oma muusikalisele haridusele au andes albumil kasutust leidnud kokku 40 instrumendile ja loonud ühes neoklassikaliste kompositsioonivõtetega apokalüptilistes toonides omailma, mis liigub albumi kulgedes pidevalt kasvava entroopia suunas. Muusika, millel on potentsiaal kummitada pikalt nagu üks eriti ere õudusunenägu.

Nas "King's Disease II" (Mass Appeal)

Kui Abstract Mindstate hoiab oma uuel albumil esteetiliselt rohkem mineviku ligi, siis Nas, kes on alates rasvaselt muusikaajaloosse kirjutatud debüüdist "Illmatic" (1994) näidanud albumite väljaandmisel üles sümpaatset järjepidevust (keskmiselt üks album iga kahe aasta järel), käib ka veel veteranmuusikuna ajaga kaasas. Selle asemel, et räpisnobist Eminemile sarnaselt (kes ka albumil episoodilise rolli teeb) siunata seda, kuidas räppmuusika on viimase kümne aastaga alla käinud, on Nas koostöös Hit-Boy'ga probleemideta omaks võtnud kaasaegse trap-produktsiooni. Unise jazz-instrumentalistikaga taustabiidid annavad lugudele aga eriti pingevaba ja rahuliku mineku – täpselt sellise, mida pärast 32-aastast räpikarjääri väärikat vananemist silmas pidades võtta võikski. "King's Disease II", mis on järg möödunud aastal ilmunud ja Grammyga pärjatud albumile "King's Disease", on ka meeldivalt koherentne teos ja kuigi helipildilt vaatab Nas siin tulevikku, tabab riimides palju viiteid minevikule ja ka nostalgianoote. Samas ei leia Nasi mõtisklemas, kas tema parimad päevad on möödas, ja see album ka tõestab, et pole kaugeltki põhjust sellele veel mõelda.

Tinashe "333" (ise välja antud)

Tinashe'i muusikaline teekond tundus veel mõned aastad tagasi olevat määratud kulgema üsna selgelt mööda standardse R&B rada, kuid nii eelmine "Songs for You" kui ka värske "333" näitavad, et RCA, mille hingekirjast Tinashe 2019. aastal lahkus, kippus tema tegelikku potentsiaali väikeses karbis kinni hoidma. Pärast sõltumatuse saavutamist ja loominguliste ohjade enda kätte haaramist on Tinashe'i muusikasse tulnud järjest enam avastuslikkust ja julgust eksperimenteerida ning värske stuudioalbumiga "333" surub ta end veel selgemalt välja sellest mallist, millesse RCA teda suruda üritas. Kuigi popalbum, uurib Tinashe siin läbivalt post-žanri territooriume, mis jätab alust oodata temalt lähiaastail FKA Twigsile sarnast arengut veel hübriidsemasse saundi.