Nädala albumisoovitused | Django Django, Nancy Sinatra, Slowthai jt ({{contentCtrl.commentsTotal}})

$content['photos'][0]['caption'.lang::suffix($GLOBALS['category']['lang'])]?>
Briti räppar Slowthai. Autor/allikas: pressimaterjalid

ERR kultuuriportaal jätkab iganädalase lühiülevaadete sarjaga uutest albumitest, mis vahepeal (digi)lettidele jõudnud ja millele tasuks teiste hulgas võimalus anda.

Django Django "Glowing in the Dark" (Because Music)

Django Django "Glowing in the Dark". 

Briti kunstirokibänd Django Django ei ole palju muutunud pärast 2012. aastat, kui välja tuli nende debüütalbum, aga see pole probleem. Neljas album "Glowing in the Dark" on neile omaselt meeltülendav ja eklektiline, kombineerides orgaaniliselt eri muusikalisi suundi, kus vahetustega domineerivad surfised kidrakäigud, droonised sündid ja või midagi kolmandat. See kõik toimub ilma, et üldine idee käest ära libiseks, pigem hoiab asjaolu, et bänd suudab teha suurema vaevata kiireid käiguvahetusi nt krautrock'ilt nätsupopile, albumi lõpuni värske ja mängulisena.

 


Dominique Fils-Aimé "Three Little Words" (Ensoul)

Dominique Fils-Aimé "Three Little Words". 

Kanadast Montrealist pärit auhinnatud jazz-muusiku Dominique Fils-Aimé' kolmas album "Three Little Words" on viimane triloogiast, mis pühendatud afroameerika muusikale ning kultuurile laiemalt. Kontseptsiooni sisse kirjutatud protestivaimust olenemata puudub ses igasugune kibestumus või pahameel ja suundanäitava soul'i ümber ehitatud rikkalik hulk žanrikihte annab edasi pigem sooja ning optimistliku sõnumi targemast ja paremast homsest.

 


Nancy Sinatra "Start Walkin' 1965-1976" (Light in the Attic)

Nancy Sinatra "Start Walkin' 1965-1976". 

Kantripopi ohtlik naine Nancy Sinatra, kes pidi oma karjääri algusajal nägema palju vaeva kuulsa isa varjust väljahüppamisega, saab Light in the Atticu välja antud kompilatsioonalbumil väljateenitud tähelepanu. "Start Walkin' 1965-1976" näitab, et ta oli oma tippajal talent ka ilma Lee Hazlewoodita – kes küll kahtlemata tõi Sinatra muusikasse uue kvaliteedi – ja väline bimbo-kuvand oli ennekõike roll. Tema seksapiilsest, õrritavast esitusest jääb alati kõlama teatud iroonia ja stereotüüpi lõhkuv intelligentsus ning isegi olukordades, kus ta otsustab olla tüüpnaiselikult haavatav, säilib selles alati südikus saada hakkama ilma meesteta.

 


Sarah Mary Chadwick "Me and Ennui Are Friends, Baby" (Ba Da Bing)

Sarah Mary Chadwick "Me and Ennui Are Friends, Baby". 

Uus-Meremaa päritolu Sarah Mary Chadwicki "Me and Ennui Are Friends, Baby" on album, mis surub end julmalt ja häbitult kuulaja teadvusesse ega lase tema täiest tähelepanust enne päris lõppu lahti. Need on valusatest kogemustest ja mõtetest tiined lood ning Chadwick kõlab enamuse ajast kui purjus tšikk, kes võtnud üle kohaliku baari nurgas pikalt kasutuna seisnud tolmuse klaveri, mis imekombel veel hääles ning hoiab kõiki teisi baaris nüüd oma brutaalsete pihtimustega pantvangis.

 


Slowthai "Tyron" (Method)

Slowthai "Tyron". 

Briti räppar Slowthai, kes oma 2019. aasta debüütalbumil asus ühiskonnakriitikuna töölisklassi kaitsele, seab teisel albumil "Tyron" fookusesse iseenda, sellega seotud raskused ning unistused. See on tõeliselt sissevaatav, varem alati oma suva järgi tegutsenud ja nüüd alkoholist loobunud Slowthai võtab siin kõige eest vastutuse. Kui albumi esimene pool – mida markeerib läbiv suurtäht lugude pealkirjades – on täis vihasemat punkenergiat, siis teine pool, kus lugude pealkirjad on läbivalt väiketähtedega, tuleb peale suure depressiivse lainena, milles domineerivad iseloomult vaiksemad, aeglasetempolisemad ja siira inimkontakti järele igatsevad lood.

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: