Kedr Livanskiy "Liminal Soul" (2MR)

Moskva päritolu elektroonilise muusika produtsendi Yana Kedrina ehk Kedr Livanskiy kolmas stuudioalbum "Liminal Soul", mille materjali kuulis ka augustis Tallinnas Sveta baaris, on tumedam ja tujukam kui selle eelkäija, 2019. aastal ilmunud energilise minekuga "Your Need". 90ndate alternatiivse klubimuusika vaimu kandev "Liminal Soul" on kummituslik, kuid ühtaegu helgekõlaline ja selle aeglustatud tempo mõjub isegi antiteesina sellele, mida Livanskiy tegi oma viimasel albumil. Nimele kohaselt (liminal ehk üleminekustaadiumis, vahealal olev) on see justkui Livanskiy hüpnagoogiline omailm kuskil une ja ärkveloleku vahepeal ajal, kui kell pole enam päris öö, aga mitte veel ka hommik.

Kit Sebastian "Melodi" (Mr Bongo)

Võib-olla loeb seda ülevaadet praegu keegi, kes on Stereolabi austaja ega ütleks ära muusikast, mis küll meenutab nende vintaažlikku kõla, aga ajab samas täiesti oma asja. Kit Sebastian, mille moodustavad Prantsuse taustaga Kit Martin ja Türgi päritolu Merve Erdem, pakub midagi sellist. Multikultuurses Londonis üksteist loominguliselt leidnud duo teisest stuudioalbumist "Melodi" õhkub selge vaimustus eri kultuuride ja nende sees küpsenud muusikaliste omapärade suhtes. See on tõeliselt kosmopoliitne ja piirideta album – tropikaaliast ja 60ndate popmuusikast kantud jazz-psühhedeelia, kus Türgi rahvamuusika leiab probleemideta koha Prantsuse uue laine kõrval.

Pond "9" (Spinning Top)

Austraaliast Perthist pärit psühhedeelse roki bänd Pond võib küll olla tegutsenud nii ajaliselt kui ka geograafiliselt paralleelselt (samas ka sõbralikus üksmeeles) oma vennasansambli Tame Impalaga, kuid triivivad kõlapildilt siiski küllaltki teistsugustes vetes. Üsna märkamatult juba üheksanda stuudioalbumi teetähiseni jõudnud Pond on uue kauamängiva salvestamisel jõudnud teisegi olulise punktini ja esimest korda produtseerinud albumi ilma Tame Impala projekti vedava Kevin Parkerita. Mõtteviisiga "paneme hullu" sündinud "9" oma näilise korrapäratuse ja kerge pungilaadse suhtumise tõttu mõjubki kui vabanemine suurema, edukama venna kontrolli alt, kes ehk lihvinud varasematel albumitel Pondi liigselt enda nägu.

The Specials "Protest Songs 1924 – 2012" (Island)

Briti päritolu legendaarne ska-ansambel The Specials on seekord teinud nii, et on kokku kogunud 12 protestilugu artistidelt, nende hulgas näiteks Leonard Cohen, Bob Marley, The Staple Singers, Talking Heads ja Frank Zappa ja andnud neile omaenda äranägemisel värske võõba värvi. Ska-muusika pole igaühele maitsele ja õnneks pole see ka tegelikult ka ska-album, vaid vanameistrid on otsustanud sel korral lihtsakoeliste folk-seadete kasuks ning hoidnud produktsiooni seejuures minimaalse, andes lava täielikult lugudes sisalduvatele sõnumitele. Protestilugude kogumik on Specialsi-sugusele sotsiaalselt tundlikule bändile ainult kohane ja arvestades ka, et praegu valitseb aeg, mida iseloomustab üldine rahulolematus, siis resoneerib see kogumik selgelt rohkem kui ühel tasandil.

Tirzah "Colorgrade" (Domino)

Londoni päritolu Tirzah Mastin ehk lihtsalt Tirzah, kellelt ilmus 2018. aastal väga hästi vastu võetud debüüt "Devotion", viibib oma uuel albumil "Colorgrade" Kedr Livanskiyga sarnases üleminekufaasis, kuigi seda veidi teistel tingimustel – album sai kirjutatud esimese lapse sünni järel ja salve enne teise lapse tulekut. Mica Levi ja Coby Sey, kes aitasid Tirzahil välja töötada tema omareeglitega RnB-saundi, olid kohal ka selle albumi juures. Selle tulemusel sündinud "Colorgrade" on instrumentaalselt visandlik ja jätab taotluslikult palju ruumi täitmata, kuid sellele vastandub Tirzah enda personaalne mõttetulv, mis toob ta koos kuulajaga oma väikesesse isiklikku aegruumi, luues eriti kammerliku atmosfääri.