Nädala albumisoovitused | Clairo, John Mayer, Yves Tumor jt

ERR kultuuriportaal teeb iganädalase valiku värskelt ilmunud plaatidest.
Yves Tumor "The Asymptotical World"
Tumor ei lasknud pärast 2020. aasta üpris edukat albumit "Heaven To A Tortured Mind" fännidel liiga kaua oodata ja on avaldanud EP "The Asymptotical World". Kuigi uus lühikogumik on üsna vastakaid arvamusi pälvinud, on vähemalt "The Asymptotical Worldi" esimene pool esindatud tugevate lugudega, mis on kaasahaarava ja meeldejääva meloodia ja käikudega.
Clairo "Sling"
Clairo alustas muusika internetti postitamist juba 13-aastaselt, andes maailmale järjest enam põhjust elevuseks. Nüüd 22-aastaseks sirgunud muusikamaailma imelapse teine stuudioalbum "Sling" näitab teda küpsemast küljest ning kinnitab, et ta on leidnud enda jaoks õige suuna ja astub enesekindlalt sellel rajal. Mõnusalt aeglase kulgemise ja õrna vokaaliga on Clairo justkui folgimaailma Billie Eilish, kelle tegudel tuleb kindlasti ka edaspidi silma peal hoida.
Rodrigo Amarante "Drama"
Rio De Janeirost pärit Rodrigo Amarante teine sooloalbum "Drama" on väärt avastamist - Brasiilia samba on segunenud jazziga, see omakorda saanud mõjutusi 60ndate filmimuusikast. Kirss tordil on Amarante mahedamast mahedam bossanovalik vokaal. Ideaalne soundtrack troopilisteks suvepäevadeks.
John Mayer "Sob Rock"
Neli aastat pärast viimast albumit "The Search For Everything" kostitas Mayer fänne taas kauamängivaga, kust leiab nii uusi lugusid kui ka ammu avaldatud singleid, sealhulgas näiteks 2018. aasta hiti "New Light". "Sob Rockil" kõlavad ka mõjutused 80ndatest, eriti tugevalt on seda tunda näiteks loos "Shot in The Dark", mis sobiks mõne tolleaegse juustuse romantilise filmi soundtrack'iks. Kuigi ei midagi jalust niitvalt erilist, esindab "Sob Rock" siiski John Mayeri mahedat vokaali ja oskuslikku kitarrimängu tema tuntud headuses.
willow "lately I feel EVERYTHING"
Uuel albumil on Willow suundunud seiklema pop-pungi radadele ning see on võib-olla üks ta senise karjääri parimaid otsuseid, arvestades, kui hästi see žanr juba tema vokaalile sobib. Kuigi plaadi kõla võiks võrrelda nii mõnegi eeskuju ja eelkäijaga, on see siiski isikupärane kummardus varajaste nullindate pop-pungi subkultuurile, ning Willow kõlab plaadil enesekindlalt ja peatamatult.
Toimetaja: Kaisa Potisepp