Anika "Change" (Sacred Bones)

Kümme aastat pärast omanimelist debüütalbumit on Briti-Saksa päritolu Annika Henderson ehk Anika tagasi teise kauamängivaga, mille pealkiri vihjab just sellele, mis on inimestele ja paljule muule elus nii seesmiselt omane – muutus. Paremat katusmõistet sellisele albumile polegi, sest "Change" on sellele kohaselt kameeleonlik ja kujumuutev ning põlgab mugavust, mis kaasneb kõige tuttavliku ja püsivaga. Esikalbumiga kehtestunud monokroomsesse saundi on Anika võtnud värve ja toone, mida mängib loost loosse ümber nagu matemaatilisi elemente kombinatoorikas. Teutoonlik dream pop, kus kosmilis-unistavaid sündimotiive raamib Anika nicolikult külm vokaal.

Darkside "Spiral" (Matador)

Nicolas Jaari ja Dave Harringtoni eksperimentaalelektroonika duo Darkside läks 2014. aastal vahetult pärast edukat debüütalbumit lahku, aga nagu selgus, tulid nad 2018. aastal siiski taas koos stuudiosse ja asusid kirjutama uut muusikat. Selle tulemusena sündinud "Spiral" astub duo esikalbumist "Psychic" sammu kõrvale ja leiab oma muusikalise selgroo naturaalhelides ja spontaansuses, mida pidanuks omaseks ainult jazz-muusikutele. Jaar ja Harrington on siin kui muusikaliste horisontide jahtijad, kes iga järgmise lahenduse leides hakkavad juba fantaseerima sellest, mida nad järgmiseks leida võiksid.

Dave "We're All Alone In This Together" (Neighbourhood)

David Orobosa Omoregie' esinejanimi Dave on peaaegu nii tavaline, et selle võib edevamate hulgas ära unustada. Tegelikult end juba oma 2019. aastal ilmunud debüütalbumiga "Psychodrama" tõestanud – album võitis nii Mercury auhinna kui ka Briti muusikaauhindade aasta albumi tiitli – Dave on aga igal moel meeldejätmist väärt. "We're All Alone In This Together" on selle Briti räppari järjekordne triumf, kus ta dokumenteerib enda ja laiemalt teiste mustanahaliste Londoni noorte katsumusi tugeva sotsiaalse närviga, kuid ajuti selliste reljeefsete kujunditega, et kuulamine muutub emotsionaalselt talumatult rusuvaks. Aga seda olulisem selle kuulmine on.

Leon Bridges "Gold-Diggers Sound" (Columbia)

Texasest pärit Leon Bridgesi uus album "Gold-Diggers Sound", mis on saanud oma nime stuudio järgi, kus album salve sai, on üks neid, saab kuulata mis tahes asendis, sest kui igasugune spetsiifika kõrvale jätta, on see ennekõike turvaline, hea enesetunde album. Kuigi "Gold-Diggers Sound" võtab vähe riske, on see siiski enam kui lihtsalt salongimuusika: siin on Bridgesi mahe vokaal, parajal määral sisse toodud vana kooli soul'i ja jazz'i mõjutused, instrumentaalne sügavus ja perspektiiv ning hea, peene tunnetusega tehtud produktsioon.

Mega Bog "Life, and Another" (Paradise of Bachelors)

Eksperimentaalmuusik Erin Birgy ehk Mega Bogi viies stuudioalbum "Life, and Another" sai salve New Mexicos metsamajakeses isolatsioonis olles ja mõnes mõttes täpselt nii kammerlikuna ta ka kõlab, kuid Birgy puhul on kohasem mõelda rohkem väikesest kosmoselaevast, mis käib Linnutee galatika äärealadel ja kaugemalgi võõraid kohti avastamas. "Life, and Another" on kiiksuga põimik eri ajastu žanritest, kus saab kokku 60ndate psühhedeelne folk, eksperimentaal-jazz ning katebushilikud õudusmotiivid 80ndatest.