Teise kohaga tunnustati Margaret Tilka, kes uuris tekstis "Utopistlik sotsialism kümnerublases kapsasupis" lähemalt Valeria Anderson-Käsperi lühidokumentaali "...ja supp on valmis õigel ajal". Kolmandale kohale jõudnud Hendrik Lõhmus kirjutas arvustuses "Tehislik armastus – utoopia või düstoopia?" Spike Jonze' filmist "Temake".

Filmikriitikute konkursi žürii esimees Helena Aadli selgitas, et kui ta eelmise aasta filmikriitikute suleproovile teemat otsis, uurisis ta ka filmivaldkonna inimestelt, millele võiks keskenduda. "Kristiina Saar Elektriteatrist kirjutas, et mis oleks, kui võtaks teemasihiks "paremad ja halvemad tulevikud", mis oli mullu ka kirjandusfestivali Prima Vista juhtlauseks. Toona jäi see fookus küll kõrvale, ent kui oli aeg seekordse konkursi mõtteid mõlgutama hakata, oli korraga selge, et paremad ja halvemad tulevikud – need utoopiad ja düstoopiad – on praegu möödapääsmatud. Ja nii see suleproovi teemaks saigi."

Konkursile laekus kokku 33 tööd, mida hindas žürii koos seisus Helena Aadli, HÕFFi juht Helmut Jänes, näitleja Maarja Johanna Mägi ja eelmise aasta suleproovi võitja Erkki Sven Margna. "Enamik töid olid korrektse keelekasutuse ja jälgitava struktuuriga, kuid puudu jäi mingi vimka. Nii kerkisidki selle ühtlase fooni seest esile need n-ö inimlikumad ja originaalsemad tekstid, kus kelmikus ja isegi mõningased apsud mõjusid värskendavalt," rõhutas Aadli.

Tänavune võidutöö võlus žüriid läbitunnetatud tervikuga, kus tuleb hästi esile kirjutaja hääl, mis lugejat hellalt käekõrval kannab. "Arvustus eristus teistest sellega, et pealiskaudsel vaatlusel ei olnud tekst ja filmivalik eriti teemakohased, ent hoolikalt lugedes sai selgeks, et see on praeguse pisut düstoopilise aja kommentaar, riivamisi kriitika. Aina tehislikumas maailmas – kui rääkida kas või üha suuremast Botoxi kogusest nägudes või intiimsusest inimeste ja juturobotite vahel – võib filmis ja arvustuses käsitletud inimlikkus muutuda… haruldaseks," mainis žürii esimees.