Kaspar Viilupi PÖFFi-minutid: (pseudo)veidrikud Kanadast, segapundar Austriast ({{commentsTotal}})

"Weirdos" ("Veidrikud")

Ei tasu unustada, et sümpaatsete ja normaalsete tegelaste kõrval sukeldub PÖFF (ja ka filmikunst laiemalt) tihti kõiksugu heidikute maailma. Seda kinnitavad kavalalt Greg Zglinski "Loomad" ja  Bruce McDonaldi "Veidrikud".

Filmi "Veidrikud" puhul tuleb siiski ette hoiatada, et pealkiri on eksitav. Vaataja 1976. aastasse viiv linalugu ei näita meile veidrikke - karakterid, kes ekraanile jõuavad, on täiesti normaalsed, tavalised ja õnnelikud inimesed oma väikeste muredega. Tõsi, nad kõik üritavad end leida ja kuidagi kehtestada, kuid see ei anna alust filmi veel sellise atraktiivse tiitliga ehtida.

Ainsaks veidruseks võib pidada seda, et režissöör Bruce McDoland on palunud näitlejatel mängida kümnekordselt üle võlli. Dylan Authors, kes kehastab peategelast Kiti, kargab ringi nagu oleks tal säraküünlad tagumikus ja naeratab, justkui oleks nahk pesulõksudega kukla tagant kinni pandud. Millest selline taotlus, ei tea, kuid kokkuvõttes nägi see lihtsalt ekstranõme välja.

Lugu, mis "Veidrike" mustvalget pilti ja stiliseeritud naivismi peaks koos hoidma, otseselt polegi. Poiss ja tüdruk põgenevad kodust ja võtavad ette rännaku Sydney'sse, kus elab poisi ema. Teel tulevad ette mõned äpardused, kuid viimaks sihtkohta jõudes paljastuvad probleemid mitte laste, vaid hoopis poisi lahutatud vanemate vahel.

Napp 80 minutit, mis film kestab, venib kohutaval kombel ning sotsiaalsed pidepunktid (alkoholism, homoseksuaalsus) ei suuda linateose fookust paigas hoida. "Veidrikud" on kunstiliselt küllalt ambitsioonikas, kuid sisuliselt täiesti tühi - ka ajastu, kuhu film paigutub, ei joonistu kuidagi välja ega anna toimutavatele sündmustele suuremat kaalu juurde. Vaadata omal vastutusel.

Linastub 22. novembril kell 16:00 Tallinnas.

Mõnes mõttes viib ka "Loomad" vaataja pealkirja abil valele teele. Mõtted "Appi, kas seal tapetakse loomi?" või "Misasja, mingi film loomakasvajatest?" on arusaadavad ja põhjendatud, kuid tegelikkus on hoopis vastupidine. Mõned loomad filmis tõesti on ja nendega ei lähe seal just kõige paremini, aga fookus on siiski mujal.

Paarike kolib oma korterist mõneks ajaks maale elama, jättes senise korteri mehe naiskolleegi valvata. Maale jõudes asub mees koostama retseptiraamatut, reisides ümbruskonnas ning suheldes kokkade ning kohalikega. Naine aga otsib endale eesmärki, kondab ja jõlgub niisama. See näiliselt lihtne lugu keerdub aga lõpuks üheks suureks segapuntraks.

Eelmine lõik on tegelikult lihtsalt minu katse sõnastada filmi sünopsis, sest "Loomade" puhul on reaalsus väga suhteline. Mis tegelikult toimub? Kes on kes? Millal miski toimus? Kuidas sündmused lineaarselt paigutuvad? Need ja veel kümned küsimused on paratamatud tekkima ning kuigi enamik neist saab vastuse, siis palju asju jääb ka õhku.

Režissöör Greg Zglinski ei ürita seejuures filmi liiga metafoorseks ega n-ö diibiks keerata. Petmisest ja usalduse puudumisest lähtuv linalugu mängib reaalsuse ja unenäolisuse piirimail, kus narratiiv ja lineaarsus ei pea enam paika - see mänguline aspekt meenutab aga pigem mingit ulmefilmi kui üht keerukat arthouse-kino.

Ja kõigile õudukafännidele - tegemist on ühe korraliku judinaidtekitava psühholoogilise õudusfilmiga. Võib võrrelda hiljutise Darren Aronofsky kõmulise linateosega "ema!", mis oli, vabandage väga, "Loomadest" mitu korda kehvem.

Linastub 22. novembril kell 20:30 ja 23. novembril kell 21:15 Tallinnas.



FILM
TEATER
"Unistajad"

Kaja Kann: miks peegel kella ei näita?

2.–4. XI 2017 toimus Tallinnas viies Eesti etenduskunstide showcase draamamaa.weekend, mis on suunatud välismaistele teatriprofessionaalidele, festivalikuraatoritele ja teatrijuhtidele. Festivali organiseerib Eesti Teatri Agentuur koostöös osalevate teatritega.

KIRJANDUS
KUNST
Arhitektuur
MUUSIKA
Arvamus
Eduard Vilde

Sada Eesti mõtet. Mida Eduard Vilde ei häbene

Vikerraadio on valinud välja sada mõtet, mis iseloomustavad seda, kes me oleme, kust me tuleme ja kuhu me läheme.

Alates esmaspäevast, 8. jaanuarist kõlab "Vikerhommikus" kell 7.55 üks Eesti mõte. Kirjalikult avaldab mõtted ERR kultuuriportaal.

Sokid ja skandaalid. Baltoscandal

Peeter Helme: täna tahan rääkida ärritusest

Täna tahan rääkida ärritusest. Mõnikord sügavast ja halvavast, enamasti aga pealiskaudsest, vaid veidi häirivast ärritusest, mis valdab mind pea igal hommikul, kui olen ärganud, teinud endale tassi teed ning käivitanud arvuti, et visata pilk uudisteportaalidele, sotsiaalmeediale ja lugemist ootavatele e-kirjadele.

Heinz Valk

Heinz Valk: virisejatel on lühike mälu

Mitte ükski kord varasemas eestlaste ajaloos pole meie rahvas elanud nii hästi kui praegu, leiab pensionipõlve pidav kunstnik ja poliitik Heinz Valk, kes raius end eestlaste südamesse lausega "Ükskord me võidame niikuinii!".

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: