Tallinna kunstihoone juhataja: EKKM korda, mitte kinni ({{contentCtrl.commentsTotal}})

EKKM 2019. aasta aprillis
EKKM 2019. aasta aprillis Autor/allikas: Aleksander Tsapov

Tallinna linn on astumas lühinägelikku, rumalat ning kultuurivaenulikku sammu. Linna väitel ei ole Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseumi hoone, mida asutus Tallinnalt rendib, tänapäeva nõuetele vastav ning on külastajatele suisa ohtlik, kirjutas Tallinna kunstihoone juhataja Taaniel Raudsepp Müürilehes.

Selle asemel, et probleemile lahendust pakkuda ja Eesti üht olulist kunstiinstitutsiooni aidata, on linn otsustanud üürilepingu lihtsalt üles öelda ja muuseumi tänavale tõsta. Nii ähvardab EKKMi tegevuse lõpp. Tallinna abilinnapea Eha Võrk ütles Postimehes, et hoone tuleb lammutada. Mingeid lahendusi linnavalitsus aga välja ei paku. Asi tundub täiesti jabur ja hiljuti kultuurseimaks Põhja-Euroopa linnaks valitud Tallinn näib tahtvat endale jalga tulistada.

Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseum on küll eraalgatuslik mittetulundusühing, kuid see ei vähenda antud institutsiooni kultuurilist olulisust. Muuseum on 13 tegutsemisaasta jooksul saavutanud märkimisväärselt hea taseme. Seal on üles astunud paljud eesti kunsti vaieldamatud tipud, sealhulgas mitmed kunstnikud, kes on esindanud meie riiki maailma olulisimal kunstinäitusel – Veneetsia biennaalil. Kunstnikud, kes just täna loovad meie visuaalkultuuri ning toovad Eestile tunnustust terves maailmas. Meie tulevased Mägid, Wiiraltid ja Kölerid — meie tulevane kultuuri raudvara.

Lisaks eesti tippudele toob EKKM Tallinna publiku ette teiste riikide parimate kunstnike loomingut. Teiste seas on EKKMis üles astunud maailma ühe olulisima kunstipreemia laureaat, 2001. aastal Turner Prize'i võitnud Martin Creed. Näitused, mida EKKMi väga kitsastes oludes ja vähese rahaga tehakse, on kõrgel tasemel, nagu seda on ka ülejäänud Eesti kaasaegne kunst. Need näitused oleksid heal tasemel ja huvitavad ka Viini, Berliini, New Yorgi või Peterburi kontekstis. Sealsetes suurtes ja hästi rahastatud, soojades ja mugavates näitusemajades. Näiteid muuseumi sisu tugevusest võiks tuua veel ja veel.

EKKM on vajalik nii meie kunstnikkonnale, publikule kui Eesti kultuurile

See mis on kaalul kultuuriliselt on võrreldav sellega, mis oleks kaalul kui Tallinn sooviks ja saaks järgmisest nädalast oma ruumidest välja tõsta näiteks Draamateatri. Või ehk lõpetada üle öö filharmoonia rahastamise. EKKMi meeskond on küll palju väiksem ja tegutsemisvaldkond teine, kuid nende panust Tallinna ja Eesti kultuuriellu on raske üle hinnata. See on kaugelt suurem kui raha, mis tuleks välja käia hoone renoveerimiseks.

Maja on tõepoolest korrastustöid vajav. Linna ja riigi teadmisel on asutus tegutsenud aga juba 13 aastat. EKKM oli mereäärses piirkonnas teedrajav omaalgatuslik ja kogukondlik ettevõtmine. Tühjalt seisev hoone korrastati kunstnike ja kuraatorite jõul. See on Eesti kunstiajalugu — EKKMi rajamine on võrreldav Kunstihoone ehitusega, mõlemad on sündinud kunstnike initsiatiivil ning kunstnike töö viljana. EKKMi puhul tihti sõna kõige otsesemas tähenduses, remonti on teinud kunstnikud ise, sageli oma raha eest. EKKM muutis piirkonna ilmet ja mainet, kogu ülejäänud arendus kalaranna piirkonnas on järgnenud EKKMile. Nüüd näib, et Tallinn on ütlemas – meid ei huvita, kolige välja.

See olukord on kurb ja jabur. Kurb on see, et linn ja riik ei ole siiani leidnud ühist võimalust EKKMi aidata ning hoonet muuseumile päriselt korrastada. Jabur on aga tänane olukord – järgmiseks asub Tallinn äkki kaotama juba rajatud jalgrattateid, likvideerib linnaruumist rulapargid ning purskkaevud, sulgeb Linnateatri, kehtestab ühistranspordis taas pileti, võtab Majaka ja lennujaama vahelisel lõigul üles trammirööpad ja toob Vabaduse väljaku peale tagasi parkla. Sest just sama tulevikkuvaatav, hooliv ning kultuurne on EKKMi välja tõstmine.

Loodan eelöeldust hoolimata, et lootust siiski on ning Tallinna linn ja Eesti riik leiavad koos vahendid muuseumi maja korda tegemiseks ja selle tegevuse edendamiseks. Et tegemist on arusaamatusega ja ma elan ikka päriselt ka Põhja-Euroopa kultuurseimas linnas. See vajalik remont ei ole ka väga kallis. Tõugatuna murest, et Eestis on paljud kunsti näitamise paigad väga halvas korras, pöördusime koos EKKMi, Tartu Kunstnike Liidu, Tartu Kunstimuuseumi, Narva Muusemi ja Eesti Kunstnike Liiduga 29. novembril Riigikogu Kultuurikomisjoni, Kultuuriministri ning Kultuurkapitali poole palvega finantseerida näituseruumide renoveerimist. Kirjas on ka EKKMi täielikuks remondiks vajalik summa – 1,1 miljonit eurot. Linnahalli korrastamisega võrreldes on see vaid milligramm ja kindlasti meile jõukohane. EKKM on Eestile ja Tallinnale vajalik!

Toimetaja: Kaspar Viilup

Allikas: Müürileht

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: