Kurnitski märkis, et on selge, et masinahoone kõrval olevad söeestakaad, laohooned ja müürid on varisemisohtlikud.

"Aga masinahoone kohta on siiski öeldud, et selle konstruktsioonid on rahuldavas kuni heas seisukorras. Seal tegelikult midagi ohtlikku ei ole. Küll on seal aga väikseid asju, näiteks vandaalid on käinud elektrikaabli kallal ja see tuleb vandaalikindlalt uuesti kinnitada," kirjeldas ta.

Kurnitski otseselt auditit ei kritiseeriks, kuid ta tõdes, et selle kokkuvõtte sõnastus, et inimtegevus tuleb hoones lõpetada ja hoone on ohtlik, auditi sisust tegelikult välja ei tule.

"Ehitise ohutusest rääkides on kõige olulisem kandekonstruktsioonide seisukord ja nendega midagi hullu selles hoone osas ei ole, kus kohvik töötab. Küll aga võib kokku kukkuda estakaad. Aga selle võiks ka eraldi ära lammutada. See ei tähenda, et masinahoone osa peaks ära lammutama," selgitas ta.

Linna otsus mõistetav

Olgugi et Kurnitski peab auditi kokkuvõtet liialdavaks, oskab ta omaniku ehk Tallinna linnaga ainult nõustuda. Linn ei pea hoonete taastamist ja remontimist otstarbekaks ning ei näe sellel mõistlikku kasutust.

"Pilt, mis siit ikkagi avaldub, on väga trööstitu. Tegemist on just selliste hoone osadega, mis on väga käest ära lastud. Just estakaadi osa ja kõik muu, mis seal on, need laohooned. Seal on mõned asjad ümber kukkumas, territooriumil on juba ka sildid üleval, et varisemisohtlik ning inimeste liikumist on juba praegu piiratud," kirjeldas ta.

Kurnitski ütles, et seda ei saa auditi tegijatele kuidagi ette heita nagu oleks hoonete ülevaatust tehtud pealiskaudselt.

"See on ka kirja pandud, et lähteülesanne on, et tehakse visuaalne vaatlus ja hinnatakse hoone seisukorda. Selleks otstarbeks on see täiesti piisav. Juhul kui seda maja tahetaks korda teha ja remontima hakata, siis oleks vaja kindlasti täpsemaid uuringuid, kuidas seda kõige mõistlikumal viisil teha." Audit on kindlasti adekvaatne, lisas ta.

Linna tahe vs tehniline seisukord

Kurnitski sõnul väljendab lammutamise otsus pigem linna tahet ja ei tulene hoone tehnilisest seisukorrast. "Need on kaks erinevat asja. Selge on, et hoone nõuab remonti. Midagi kukkus alla sealt karniisi pealt, see on koleda välimusega ja ei vasta selgelt tänapäevastele nõuetele," kirjeldas ta.

"Aga samas ei ole seal ohtu inimeste turvalisusele, välja arvatud see üks kaablikinnitus, mis on lahti tulnud. Aga kui omanik leiab, et tal ei ole otstarbekas suhteliselt halvas seisukorras hoonet remontima hakata, siis loomulikult on see omaniku oma tahe," tõdes ta.

EKKM maksis iga kuu linnale hoonete kasutamise eest 62 eurot, mis Kurnitski sõnul ei ole ka arvestatav üüriraha. "Lihtsalt on olnud selline hoone, millele ei ole leitud asjalikku kasutust ja on antud sisuliselt tasuta rendile." Kuivõrd hoone ei ole ka kuidagi muinsuskaitse all, on omanikul vaba voli see maha lammutada.

EKKM-i investeerimist oleks maksumaksjale raske põhjendada

Kurnitski mõistab linna seisukohta ka sellest vaatenurgast, et linnal on vaja samal ajal remontida ka lasteaedu ja koolimaju. "Väga suurt investeeringut nõudvasse ja ilma selge kasutusfunktsioonita hoone osasse panustamist ei ole maksumaksjale lihtne põhjendada. Linna raha on samamoodi maksumaksja raha. Kui ma neid fotosid vaatan ja näen, millisesse seisukorda see on lastud, siis see on liiga käest ära lastud, et sellega midagi mõistlikku saaks teha."

Kui koolimajadele on tehtud üks ring peale, nii et saab öelda, et Tallinna koolimajad on tõesti terviklikult renoveeritud ja kooliõpilastele on loodud korralikult tingimused, siis lasteaedade kohta seda veel öelda ei saa, tõdes ta. "Selles mõttes on täiesti arusaadav, et linn sellisesse objekti panustada ei saa."

Kurnitski tunnistas, et kuigi selline vastus ühtegi kunstinimest ei rahulda, siis on vähemalt korda tehtud Kultuurikatel, mis oli iseenesest juba väga suur pingutus. EKKM-i masinahoone puhul on tema hinnangul tegemist aga pisikese hooneosaga, mis ei oma väärtust ja on kehvas seisukorras.

"Kultuuritegelastest võib loomulikult aru saada, aga lihtsalt tänane linna majanduslik võimekus ei võimalda seda teha. Linn ei suudaks ka oma elanikele sellist otsust argumenteeritult põhjendada, et miks jääks mõni lasteaed renoveerimata ja see maja näiteks tehtaks korda," nentis ta.

Remont ei tasuks end ära

Kurnitski sõnul on just söeestakaadi ja laohoonete puhul on ka piir ületatud, millest edasi oleks mõistlik need renoveerida.

"Masinahoone on kindlasti remonditav. Kuna sellel ei ole kandekonstruktsioonidega probleeme, siis selle kordategemine oleks oluliselt lihtsam. Aga maja kuju on lihtsalt selline, et sellele on keeruline asjalikku kasutust saada. Ta on pisikese põhjapindalaga ja kahekordne hoone. See funktsionaalsus on ilmselt linna eemale tõuganud mõttest, et see tasuks korda teha."

Ta lisas, et isegi kui hoone ka korda tehtaks ja EKKM-ilt suuremat renti küsitaks, siis ilmselt ei tasuks remont end kunagi ära. Hoone tänapäevasesse seisukorda viimine – soojustamine, välisfassaadide kordategemine nõuaks küllaltki suurt remonti. "Ega ta on seestpooltki [halvas seisus], kohati räägiti ka katuse läbijooksust," tõi Kurnitski välja.

Seega on realistlik lahendus, et linn laseb hoone lammutada, kui peab projekti perspektiivituks ja tal pole majanduslikult võimalik sellisesse hoonesse investeerida. Aga mõistlik oleks lasta EKKM-il hoones teatud perioodi veel toimetada, kuni muuseum leiab omale uue rendipinna, leiab Kurnitski. Küsimus on lihtsalt mõistliku aja pikkuses, et EKKM-i tegevus ei katkeks seetõttu, et see hoone läheb lammutamisele.