Tallinna kunstihoone juhataja: EKKM-i kordategemine on jõukohane, vaja on tahet ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: Priit Mürk/ERR

"Terevisiooni" otsestuudios oli külas Tallinna kunstihoone juhataja Taaniel Raudsepp, kes on üks Eesti kaasaegse kunsti muuseumi (EKKM) toetuspöördumisele allakirjutanutest. Ta leiab, et EKKM-i kordategemine on jõukohane nii Eestile kui ka Tallinna linnale, seda ka siis, kui otsustataks hoone täielikult renoveerida.

Raudsepa sõnul võiks ja peaks EKKM jääma tegutsema sinna, kus ta on. Seda mitmel põhjusel. "Esimene on see, et see on täiesti unikaalne, kuidas EKKM sündis. Seda remonti, mis seal tehtud on, on tegelikult teinud oma kätega väga paljud Eesti kunstnikud või inimesed, kes kunstiga tegelevad. See ongi omaalgatus, mille taga on olnud kogu kunstivaldkond."

EKKM-ile parim jääda senisesse kohta

Teine põhjus on Raudsepa sõnul see, et kui mõelda linnale ja linnaruumile, siis tuleb meenutada seda kohta, kus oli vanasti Eesti kunstiakadeemia.

"Mõtleme korra, mis seal täna on. See on igav kommertskõrb. Seal ei ole mitte midagi. Seal on tühjus, seal on ümberringi mõned ärid. Ehk selline muuseum selle koha peal on ka ümbritsevate elanike ja tegelikult terve linna jaoks oluline. Ta paneb elu käima. Seal käivad inimesed, seal toimub kultuur. See regioon ei muutu lihtsalt magalaks või äridega täidetud keskkonnast."

Seepärast usub ta, et Tallinna linnale ja Eesti kultuurile oleks kõige parem, kui EKKM-i maja tehtaks korda ja muuseum tegutseks seal edasi.

Raudsepp tõdes, et esimesed signaalid, mis linnalt tulid, ei olnud võimalik aru saada, millised on linna päris kavatsused. Tal on samas hea meel, et Kõlvart märkis teisipäeval, et linn otsib võimalust kultuuriministeeriumiga koostööd teha, et see hoone korda teha.

"Alguses seda signaali linnalt ei tulnud ja ei olnud võimalik aru saada, mis juhtuma hakkab. Seepärast tekkis ka mure selle institutsiooni pärast terves kultuurivaldkonnas ja otsustasime selle avaliku toetuskirja teha," rääkis ta.

Ohtlik tegelikult ei ole

Ehitusauditis räägitakse ehituskonstruktsioonide keskmisest kuni heast seisukorrast, kuid mitte ohust, märkis Raudsepp. "Ohtlik on osa vanast söeestakaadist, mis on ka muinsuskaitse all ehk tuleks samuti korda teha. Aga sinna on juurdepääs tõesti ka piiratud."

Teine ohtlik komponent on tema sõnul majja sissetulev elektri peakaabel. "Aga see asus Kultuurikatla territooriumil ja Kultuurikatel ka selle ohu likvideeris ehk piiras inimeste juurdepääsu kaablile ning kindlustas selle olukorra ära." Seepärast ei ole tema hinnangul ka majas midagi ohtlikku, et sinna minna ei tohiks.

"Selle teksti, mis puudutab ülejäänud majaosa, võiks kirjutada rahulikult ka Tallinna kunstihoone kohta, mis ei ole ka väga heas korras ja vajab remonti. Meil on ka situatsioon, mis on karjuvalt remontivajav juba aastakümneid. Aga meil käivad inimesed ja EKKM-is võivad samamoodi inimesed käia ja kunsti nautida."

EKKM-i kordategemine on jõukohane

EKKM-i remontimise puhul on räägitud kahest numbrist, märkis Raudsepp. "Kõige väiksem summa, mida on vaja selle stabiliseerimiseks, on 360 000 eurot. Paneme selle konteksti ja mõtleme 170 miljonile, millest räägitakse linnahalli renoveerimisel, siis on see kindlasti Eestile jõukohane summa."

Maksimumprogramm, mis hõlmab laiendust ja korraliku väikese muuseumi tegemist ning mitte ainult stabiliseerimist, on 1,1 miljonit eurot.

"Ka see on täiesti jõukohane. Näiteks kultuurkapitali ehitus- ja remondirahastus, millest on ehitatud Kumu, ERM, on umbes 4 miljonit eurot aastas. Eesti riigil on see võimekus olemas. Ka Tallinna linnal on see võimekus olemas. Nüüd on vaja tahet. Ma arvan, et see tahe on ka olemas. Seda on näha linna pressiteadetest ja toetusest EKKM-ile," märkis Raudsepp.

Toimetaja: Merit Maarits

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: