1998. aastast oli ta Tartu Noorte Autorite Koondise (NAK) liige, 2006. aastast alates Eesti Kirjanike Liidu liige.

Aastate jooksul töötas ta ajakirjaniku, meediaanalüütiku, loovkirjutaja (copywriter), reklaamiagentuuri loovjuhi ja suhtekorraldajana.

Afanasjev alustas kirjutamist 1995 luuletuste ja laulusõnadega. Esimesena avaldas tema teoseid ajakiri Vikerkaar (1998). Afanasjev on avaldanud luulekogu "Kandiline maailm" (2000), jutukogu "Kanepi kirik" (2002), luulekogu "kaantega viin" (2004), romaani "Kastraat Ontariost" (2005), luulekogu "Katedraal Emajões" (2006), jutustuse "Kaadrid otsustavad" (2007), romaani "Kosmos" (2008), aimeraamatu "Minu Brüssel" (2011), luulekogud "Eesti vaarao" (2013), "Kuidas peab elama" (2014), "Tünsamäe tigu" (2015), "Serafima ja Bogdan" (2017), "Hõbehundi laulud" (2020) ja "Õitsengu äärel" (2020).

Tema luulekogu "Katedraal Emajões" nimetati 2006. aastal Kultuurkapitali aastapreemia nominendiks luule kategoorias, luulekogu "Tünsamäe tigu" pälvis Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali 2015. aasta luuleauhinna. Käsikirjaga "Serafima ja Bogdan" saavutas ta 2017. aasta Eesti Kirjanike Liidu romaanivõistlusel esikoha. Sama teosega pälvis ta ka Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastapreemia. 2019. aastal pälvis Afanasjev ka Tartu linnakirjaniku stipendiumi.

Lisaks kirjandusele tegi Afanasjev ka muusikat. Projektiga tra_art tegi ta arvutimuusikat (projekt tra_art), ansambliga Kurlik Ulica kantrit ja bluusi ning Kannibal Elektoriga eksperimentaalset helikunsti. Ta on kirjutanud laulusõnu Orelipoisile, Skriimsilmale ja Päris Annyle.