Suvemütoloogia. Suvelavastused
Alates 2. juulist kuni 5. augustini räägivad Urmas Vadi ja Peeter Helme igal hommikul Vikerraadios eestlaste suveharjumustest: meie suve omapäradest, mõnudest, nuhtlustest ja traditsioonidest ehk – suvemütoloogiast.
Mis suvi see oleks ilma lavastusteta? Jajah, eestlased käivad usinasti teatris ka talvel. Ja sügisel. Kevadest rääkimata. Aga suveteater on ikka midagi erilist. Natuke nagu jõulud. Kuid ilma lumeta. Natuke nagu sünnipäev – aga õnneks ei pea nii palju sülti vitsutama. Natuke nagu vabariigi aastapäev – aga jällegi, ilm on mõnusam. Või kas ikka on?
Käsi püsti, kes pole istunud, kilest vihmamantel üll, mõnel hooajaks püsti aetud teatritribüünil kuskil sooservas või metsalagendikul ning nautinud külma ja vihma trotsides kas ajatut klassikat või mingit ainult selleks üheks ainsaks korraks välja toodud lavastuslikku eksperiment? Ükski käsi ei tõuse, eks? Me kõik oleme seda ju kas või korra elus kogenud.
Suvelavastus on niisiis natuke nagu rahvussport – seda nii teatrirahvale kui ka publikule. Pingutama peavad mõlemad. Ühed lähevad oma harjumuspärasest keskkonnast välja, ilmselt algul isegi rõõmustavad ja kissitavad teatrikoobastikust päevavalguse kätte jõudes silmi. Teised aga tunnevad, et neile tuuakse teater kätte sinna, kus on suvi – loodusesse. Sääskedest puretud ning kas päikesest põletatud või külmast võetud saavad kõik aga võrdselt.
Toimetaja: Kerttu Kaldoja