Selgusid uued kirjaniku- ja kunstnikupalga saajad ({{commentsTotal}})

Leelo Tungal
Leelo Tungal Autor/allikas: Ülo Josing/ERR

Eesti Kirjanike Liit ning Eesti Kunstnike Liit valisid välja loomeinimesed, kes saavad järgneval kolmel aastal loomerahu kindlustamiseks kirjaniku- või kunstnikupalka. Palga suurus arvestatakse otsusele eelnenud aasta keskmise palga järgi.

Eesti Kirjanike Liidu komisjon valis kandidaatide seast uuteks kirjanikupalga saajateks välja Adam Culleni, Contra, Kalju Kruusa, Leelo Tungla ja Kauksi Ülle.

Eesti Kunstnike Liidu komisjon otsustas määrata kunstnikupalga Jass Kaselaanele, Jüri Kasele, Marko Mäetammele, Kärt Ojaveele ja Laura Põllule.
 
"On hea meel, et ka sel korral osutusid valituks kunstnikud, kes esindavad kunstimaastiku erinevaid väljundeid. Tulevaste palgasaajate hulgas on maalikunstnik, skulptor, loomingus eri meediume ja materjale kasutavad kunstnikud ning ka loometöös kaasaegseid tehnoloogilisi uuendusi kasutav kunstnik," ütles Eesti Kunstnike Liidu asepresident Elin Kard.
 
"Rohkem kui poolesaja taotluse seast viit välja valida ei olnud lihtne töö. Tasub märkida, et enamik uutest kirjanikupalga saajatest on ühtaegu luuletajad ja tõlkijad. Adam Cullen, kes kirjutab luulet nii inglise kui ka eesti keeles, on pühendunud eesti kirjanduse vahendamisele inglise keelde, Contra tõlgib läti keelest ja Kalju Kruusa näiteks jaapani ja hiina keelest. Kauksi Ülle nimega seostub terve keeleliikumine s.o võru keele eriline osa meie kultuuris. Ning Leelo Tungal on kirjanik, kelle nimi ei vaja tutvustamist stiilis "luuletaja, proosakirjanik, laulusõnade autor". Enamik eestlasi on tema loomingut ühes või teises vormis lugenud, kuulnud ja "Seltsimees lapse" puhul ka näinud," kommenteeris Eesti Kirjanike Liidu esimees Tiit Aleksejev.
 
Kunstnikupalga saajad välja valinud komisjoni kuulusid Vano Allsalu, Elin Kard, Sirje Helme, Signe Kivi, Marten Esko, Taaniel Raudsepp, Sten Ojavee, Kai Lobjakas, Markus Toompere ja Kadi-Ell Tähiste.
 
Kirjanike osas otsuse teinud komisjoni liikmed olid Tiit Aleksejev, Andrei Hvostov, Helena Läks, Karl-Martin Sinijärv, Kaidi Urmet, Kerti Tergem, Triin Soone, Jürgen Rooste ja Indrek Koff.
 
Avalduste esitamise tähtajaks laekus Eesti Kirjanike Liidule 55 ning Eesti Kunstnike Liidule 48 taotlust.
 
Loomepalgale said kandideerida erialaselt aktiivsed loomingulises tippvormis kirjanikud, kunstnikud, kuraatorid või kirjandus- ja kunstiteadlased/kriitikud, kes soovivad järgneva kolme aasta jooksul pühenduda erialasele loometööle.
 
Kandideerida võisid Eesti kodanikud või isikud, kellel on Eestis elamis- ja tööluba, eelduseks ei olnud kuulumine loomeliitu.
 
Taotluse hindamisel võttis komisjon arvesse kandidaadi kolme aasta loometöö plaani, esitaja haridust ja/või kogemust ning eelnevate aastate loomingulist tegevust, taotleja erialast professionaalsust ja motiveeritust, loominguliste eesmärkide ajakohasust ja uuenduslikkust nii Eesti kui ka rahvusvahelises kontekstis.
 
Konkursi võitjatega sõlmib loomeliit lepingu vastavalt töölepingu seadusele. Palga saaja kohustub andma loomeliidule lepinguperioodil iga-aastaselt oma erialasest tegevusest vabas vormis ülevaate. Palga suurus arvestatakse otsusele eelnenud aasta keskmise palga järgi. 2017. aasta keskmine brutokuupalk oli 1221 eurot.
 
Kirjaniku- ja kunstnikupalga projekt sai alguse 2015. aastal. Sealt alates on palgasaajateks valitud kirjanikud Maimu Berg, Mehis Heinsaar, Maarja Kangro, Kätlin Kaldmaa, Jan Kaus, Indrek Koff, Tõnu Õnnepalu, Hasso Krull, Mihkel Mutt, Eeva Park, Piret Raud, Jürgen Rooste ja Triin Soomets ning kunstnikud Kaido Ole, Anu Vahtra, Mark Raidpere, Marge Monko, Kris Lemsalu, Dénes Farkas, Kiwa (Jaanus Kivaste), Flo Kasearu, Jaanus Samma, Edith Karlson, Tanja Muravskaja ja Tõnis Saadoja.
 
Kirjaniku- ja kunstnikupalka annavad loomeliidud välja koostöös Kultuuriministeeriumiga, kes tagab loovisikute palgaraha, millega kaasnevad kõik sotsiaalsed garantiid.

Toimetaja: Merit Maarits



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: