Eesti Draamateater, "Armastus Krimmis" (lav Hendrik Toompere)

Hendrik Toompere lavastus "Armastus Krimmis". Autor: Eesti Draamateater

"Armastus Krimmis" on Sławomir Mrożeki näidend, mille on lavale toonud Hendrik Toompere. "Ilmselt on Toompere soov olnud just osutada tähelepanu möödunud sajandi Venemaa olulistele ajajärkudele, nagu tsaariaja lõpp, nõukogude aja algus ja postsovetlik aeg, mis jääb 1990. aastatesse," märkis Evestus.

"Pigem on see rõhk sellel, et vaadata ja nautida Vene kultuuri, Vene hinge. Ka selles lavastuses on, et võimumasinad töötavad, inimeste elu kuskilt muudetakse, mingi karvane käsi suunab neid, aga samas on inimesed oma ilusate, purustatud ideaalidega erinevatel ajahetkedel laval," jätkas ta.

"Mulle meeldib see, et Hendrik Toompere Draamateatris veab ühest lavastusest teise näitlejate hulka, kes on talle omaks saanud – "Kolm õde", "Kirsiaed", nüüd me oleme uuesti Vene temaatika juures. Hea meel on näha, et Mait Malmsten, Harriet Toompere, Merle Palmiste jälle lavastaja taktikepi all – kes seekord ise Leninina lavale ilmub – teevad oma vägevaid sooritusi ja loovad mingisuguse seisundi iseenesest juba selle näidendi teksist sõltumatult on teatrivaatajale nauding omaette."

Tallinna Linnateater, "Vihmausside elust" (lav Diana Leesalu)

Diana Leesalu lavastus "Vihmausside elust". Autor: Tallinna Linnateater

Evestus ütles, et kuigi võib öelda, et see lavastus avab vaatajale Hans Christian Anderseni, siis ta avab ka ühe teise olulise tegelase Taani 19. sajandi kultuurielus – Johanne Luise Heiberg.

"Lavastuses näidakse neid kahte koos ühel õhtul. Me ei tea, kas see kohtumine on ka aset leidnud, ilmselt mitte. Rootsi näitekirjanik Per Olov Enquist on selle kirja pannud väga hea tekstina. Selle lavastuse trump on kindlasti kahe peategelase – Hele Kõrve ja Sander Roosimägi – mäng," tõi Evestus välja.

"Anderseni rollis on Sander Roosimägi, kes on veel laiemale publikule tundmatu, aga kelle kohta ma julgen öelda, on kindlasti lavakooli kevadel lõpetanud üliõpilastest üks säravamaid. Sander Roosimägi talent paistab silma nii Theatrumi, Draamateatri kui ka Linnateatri lavastusest. See suurroll, kuhu teda Linnateatrisse külalisena on kutsutud, see on muidugi superhästi tehtud. Hele Kõrvest rääkimata."

R.A.A.A.M., "Minu Eesti vanaema" (lav Julia Haug)

Julia Augi lavastus "Minu Eesti vanaema". Autor: Siim Vahur

Evestus märkis, et Augi lavastus on teistmoodi kui Eesti lavastused tavaliselt on. "Esiteks on see kakskeelne lavastus ja Julia Aug on hetkel siiski tuntud Venemaa näitlejana, ning on hea meel, et see Narvas sündinud näitlejanna ja praegune lavastaja on leidnud oma tee tagasi juurte juurde," sõnas ta.

"Põhjus, miks ta on leidnud tee tagasi, on see, et ta on pidanud aastaid võitlust selle eest, et saada Eesti kodakondsust, aga kuna ta vanavanemad kunagi Eesti Vabariigist lahkusid, siis seda kodakondsust ei ole talle antud," selgitas Evestus. Aga see ei olegi põhiteema, vaid pigem see, mis protsessid see selles inimeses käivitanud on."

"Õnneks on selline pikaaegne koostöö vilja kandnud. Julia Aug kirjutas näidendi endast, kaevus oma hingesoppidesse ja arutas oma identiteedi üle – kes ta on, kuhu ta kuulub, kaasas Eesti näitlejad – Ülle Kaljuste, Mirtel Pohla, Jaak Prints, Gert Raudsep, kes kõik on tegijad, kellega oli tal väga suur au koostööd teha. Samamoodi oli näitlejatel temaga väga hea koostööd teha," sõnas ta.