"Meie" ("Us")
Režissöör: Jordan Peele

"Film räägib sellest, kuidas perekond läheb suvitama Santa Cruzi randa, kuid pereemal on lapsepõlvest üks saladus, kus ta eksis ära ühte õuduste tuppa veerand tunniks ja kohtas seal iseennast," ütles Tristan Priimägi ja ütles, et ühel hetkel näevad nad, et nende maja ees seisab üks perekond, kes näeb välja täpselt nende moodi.

Priimägi arvates on õudusfilm olnud juba aastaid filmikunsti päästja. "Üks mõte on kindlasi stsenaariumites, sest filmid on väga hästi kirjutatud, Jordan Peele sai enda eelmise filmi "Get Out" eest ka parima stsenaariumi Oscari," selgitas ta ja lisas, et "Us" on kirjutatud nii peenelt ja lavastatud nii tugevalt, et kogu aeg on pinge ja ebakindlus. "Samas ta tempereerib seda väga hästi huumoriga, ta ei hakka meelega nalja kiskuma, vaid nad on vaimukad."

Samuti kinnitas filmikriitik, et "Meie" on seni tema 2019. aasta lemmikfilm. "See on esimene, mis on mulle väga-väga meeldinud," ütles ta ja mainis, et filmis on omajagu verd, kuid jõhkrutsemise eesmärk ei ole tihti näidata midagi võigast, vaid mängida tempoga. "Sul on rahulik ja siis lüüakse järsku käärid kõhtu, mida Jordan Peele kasutab väga hästi."

"Peele läheb tegema õudusfilmi, aga mitte ainult, ta on väga tugeva sotsiaalse kommentaariga, mida on võimalik lugeda nii- ja naapidi," sõnas ta ja rõhutas, et seal räägitakse nii alateadvusest kui seda võib vaadata ka väga kõva kommentaarina Trumpi-Ameerika pihta. "Kuidas inimestest tulevad välja teised minad, kes tegutsevad alateadvuse jõul hoopis teistmoodi, kui me arvasime, et nad võiksid tegutseda."

"Kapten Morten lollide laeval"
Režissöör: Kaspar Jancis

"See on järjekordne katse teha täispikka nukufilmi ja see tehnika on maailmas haruldane, ma ei usu, et mujal tehakse sellist animatsiooni täispikalt," ütles Priimägi ja lisas, et "Kapten Morten lollide laeval" näeb väga kihvt välja, karakterid on lahedad ja lapsed naudivad. "Mul oli teatud küsimusi dramaturgiaga, sest kui Kaspar Jancis isegi esilinastusel tunnistas, et ta enne filmi tegemist polnud kolmevaatuselisest stsenaariumist kuulnud, siis see on siin ka natukene tunda, kuidas tempoga mängitakse."

Filmikriitik kinnitas, et kohati tuleb filmis liiga palju asju korraga peale. "Omaette kunst on ka käiguvahetus, et võtta korra tempo maha ja minna siis edasi, see vajaks veel veidi lihvi," mainis ta ja tõdes, et lapsed see-eest olid esilinastusel vaimustuses ja elasid kaasa. "Neil oli ka vahepeal õudne, siis nad naersid, seega justkui peaks toimima."

"Ága"
Režissöör: Milko Lazarov

Filmis "Ága" on Tristan Priimägi sõnul hästi palju tühja, lagedust ja vaikust. "See on täiesti erakordselt äge film ühest vanapaarist, kes elab keset lumekõrbe ning saabki näha, kuidas nad elavad," selgitas ta ja tõi välja, et film on justkui eimillestki, aga samal ajal ka väga-väga suurtest asjadest. "Identiteedist, maailma muutumisest, peresuhete olulisusest ja püsimajäämisest."

"Film võetakse kokku nii kihvti metafooriga, et see on tõeline elamus," tõdes ta ja kinnitas, et seda filmi on küll Eesti kinodest ilmselt sama keeruline leida kui neid inimesi sealt Siberi lumekõrbest. "Ma arvan, et tasub otsida, aga see on kindlasti veel mõne linastusega Artise kinos."