KLASSIKA-EUROVISIOON 2018
Tänavusel Klassika-Eurovisioonil (ingl k Eurovision Young Musicians), mis toimus juba 19. korda ja mida võõrustas seekord mainekas Edinburghi muusikafestival, läksid võistlustulle 18 riigi noored muusikud vanuses 12–21 aastat. Eestit esindas "Klassikatähtede" võitja, särav löökpillimängija Tanel-Eiko Novikov, kelle konkurendid olid viis tšellisti, neli viiuldajat, kaks saksofonisti ja kaks pianisti; kitarrist, kontrabassi-, harfi- ja flöödimängija.
Eelvoorus esitatud soolokavade põhjal valis rahvusvaheline žürii välja kuus finalisti, kelle hulgast osutus 23. augusti õhtul Edinburghi mainekas Usher Hallis toimuval kontserdil võitjaks Venemaa esindaja Ivan Bessonov.
Eelvoorus esitatud soolokavade põhjal valis rahvusvaheline žürii välja kuus finalisti, kelle hulgast osutus 23. augusti õhtul Edinburghi mainekas Usher Hallis toimuval kontserdil võitjaks Venemaa esindaja Ivan Bessonov.
TANEL-EIKO – LÖÖKPILLIMÄNGIJAKS KÕIGE KIUSTE
18-aastane Tanel-Eiko Novikov on tänavuse "Klassikatähtede" konkursi võitja. Tema säravaid esitusi hindasid nii žürii kui ka vaatajad-kuulajad, tuues talle Grand Prix' kõrval veel mitmeid auhindu, sealhulgas võimaluse esindada Eestit eeloleval Klassika-Eurovisioonil Edinburghis.
Taneli kiindumus löökpillide vastu ilmutas ennast juba väga varakult – kui lasteaias tehti mängubändi ja kõik tahtsid olla kitarristid või lauljad, siis Tanel tahtis olla trummar. Muusikakeskkoolis pandi ta alul siiski klaverit õppima, sest nooremates klassides löökpilliõpet polnud, aga kuna poiss oli hea rütmitunnetusega ja klaver teda väga ei köitnud, tehti lõpuks erand. "Õpetaja Mäeots ütles, et olgu, teeme eksperimendi, võtame selle tita sinna erialale," meenutas Tanel. Seitsmendas klassis kogus poiss julguse kokku ja hakkas ksülofonil "Kimalase lendu" õppima. Harjutusklassis pikki tunde veetes tõestas ta nii endale kui õpetajale, et kui midagi väga tahta, siis see õnnestubki.
Töökus ja aktiivne eluhoiak iseloomustab Tanelit igas mõttes. Ta on kaasa löönud paljudes kohalikes muusikaprojektides, osalenud edukalt rahvusvahelistel konkurssidel Itaalias ja Venemaal, saanud esikohti USA videokonkurssidel. See kõik nõuab pidevat tööd ja uut repertuaari, millega tuleb aastaid töötada. Harjutamine täidab suurema osa Taneli päevadest, hommikust hiliste õhtutundideni, aga kui midagi armastusega teha, ei teki ei väsimust ega tüdimust.
Tanel-Eiko muusikuks saamise teel on olnud nii edu kui ebaõnne – esinemist häälest ära pillil või katkise ksülofonipulgaga, nappidest orkestriproovidest tingitud äpardusi ja "muid jubedaid asju", millest õnneks on midagi olnud ka õppida. Ta seab endale üha uusi eesmärke ja töötab selle nimel, et tulevikus löökpillimängu uusi tuuli tuua. Tanel teab – selleks et inimesi saalidesse saada, tuleb neile pakkuda midagi omapärast, olla ise energiline ja pühendunud.
Taneli kiindumus löökpillide vastu ilmutas ennast juba väga varakult – kui lasteaias tehti mängubändi ja kõik tahtsid olla kitarristid või lauljad, siis Tanel tahtis olla trummar. Muusikakeskkoolis pandi ta alul siiski klaverit õppima, sest nooremates klassides löökpilliõpet polnud, aga kuna poiss oli hea rütmitunnetusega ja klaver teda väga ei köitnud, tehti lõpuks erand. "Õpetaja Mäeots ütles, et olgu, teeme eksperimendi, võtame selle tita sinna erialale," meenutas Tanel. Seitsmendas klassis kogus poiss julguse kokku ja hakkas ksülofonil "Kimalase lendu" õppima. Harjutusklassis pikki tunde veetes tõestas ta nii endale kui õpetajale, et kui midagi väga tahta, siis see õnnestubki.
Töökus ja aktiivne eluhoiak iseloomustab Tanelit igas mõttes. Ta on kaasa löönud paljudes kohalikes muusikaprojektides, osalenud edukalt rahvusvahelistel konkurssidel Itaalias ja Venemaal, saanud esikohti USA videokonkurssidel. See kõik nõuab pidevat tööd ja uut repertuaari, millega tuleb aastaid töötada. Harjutamine täidab suurema osa Taneli päevadest, hommikust hiliste õhtutundideni, aga kui midagi armastusega teha, ei teki ei väsimust ega tüdimust.
Tanel-Eiko muusikuks saamise teel on olnud nii edu kui ebaõnne – esinemist häälest ära pillil või katkise ksülofonipulgaga, nappidest orkestriproovidest tingitud äpardusi ja "muid jubedaid asju", millest õnneks on midagi olnud ka õppida. Ta seab endale üha uusi eesmärke ja töötab selle nimel, et tulevikus löökpillimängu uusi tuuli tuua. Tanel teab – selleks et inimesi saalidesse saada, tuleb neile pakkuda midagi omapärast, olla ise energiline ja pühendunud.
VÕISTLEJAD
KLASSIKA-EUROVISIOONI REEGLITEST
Klassika-Eurovisioon 2018 toimub 18.–23.augustil maineka Edinburghi Muusikafestivali raames Euroopa Ringhäälingute Liidu (EBU) egiidi all.
Osalema on oodatud kuni 18 võistlejat vanuses 12–21 aastat. Iga osalev riik saab võistlusele saata vaid ühe muusiku, korraldades oma esindaja väljavalimiseks kohaliku eelvõistluse või leides võistleja mõnel muul viisil, mille võistluse korralduskomitee heaks kiidab.
1. voor toimub 18.–19. augustil kuuetunnise kontserdina. Igal mängijal tuleb esitada kuni 18-minutline soolokava. Võistlejaid hindab muusikaekspertidest koosnev žürii. Finaali pääseb 6 võistlejat, kelle nimed tehakse teatavaks 19. augusti hilisõhtul. Võistlus on raadio- ja veebiülekannete vahendusel jälgitav kõigis Euroopa maades.
2. voor ehk finaal toimub 23. augustil kell 21.30 (Eesti aeg) Edinburghi kuulsas kontserdipaigas Usher Hallis. Võistlejail tuleb mängida kuni 12-minutiline orkestriteos, lavapartneriks BBC Šoti Sümfooniaorkester, mida dirigeerib Thomas Dausgaard.
Võistluse korralduskulud jagunevad osalevate riikide vahel vastavalt EBU ühisrahastussüsteemile, kus tootmispanused olenevad riikide suurusest. Iga riik korraldab võistleja registreerumiseks vajalike materjalide kokkupaneku, katab võistleja ja teda saatva delegatsiooni lähetuskulud, tasub osavõtumaksu ja kindlustab võistluse ülekande oma meediaväljundites. Eesti osalust Klassika-Eurovisioonil toetab EV Kultuuriministeerium.
Osalema on oodatud kuni 18 võistlejat vanuses 12–21 aastat. Iga osalev riik saab võistlusele saata vaid ühe muusiku, korraldades oma esindaja väljavalimiseks kohaliku eelvõistluse või leides võistleja mõnel muul viisil, mille võistluse korralduskomitee heaks kiidab.
1. voor toimub 18.–19. augustil kuuetunnise kontserdina. Igal mängijal tuleb esitada kuni 18-minutline soolokava. Võistlejaid hindab muusikaekspertidest koosnev žürii. Finaali pääseb 6 võistlejat, kelle nimed tehakse teatavaks 19. augusti hilisõhtul. Võistlus on raadio- ja veebiülekannete vahendusel jälgitav kõigis Euroopa maades.
2. voor ehk finaal toimub 23. augustil kell 21.30 (Eesti aeg) Edinburghi kuulsas kontserdipaigas Usher Hallis. Võistlejail tuleb mängida kuni 12-minutiline orkestriteos, lavapartneriks BBC Šoti Sümfooniaorkester, mida dirigeerib Thomas Dausgaard.
Võistluse korralduskulud jagunevad osalevate riikide vahel vastavalt EBU ühisrahastussüsteemile, kus tootmispanused olenevad riikide suurusest. Iga riik korraldab võistleja registreerumiseks vajalike materjalide kokkupaneku, katab võistleja ja teda saatva delegatsiooni lähetuskulud, tasub osavõtumaksu ja kindlustab võistluse ülekande oma meediaväljundites. Eesti osalust Klassika-Eurovisioonil toetab EV Kultuuriministeerium.
Eesti Klassika-Eurovisioonil
Eesti osaleb Euroopa Ringhäälingute Liidu (EBU) korraldataval Klassika-Eurovisioonil 7. korda. Varasemad osavõtud jäävad ajavahemikku 1994–2004 ja olid küllaltki edukad – kui arvestada konkurentide taset ja eelnevaid suurtel lavadel orkestriga mängimise kogemusi. Kuuest korrast kolmel mängis Eesti kandidaat end eelvoorudest finaali ning pääses rahvusvahelisse telepilti. Juba esimesel osalemisel – 1994. aastal Varssavis oli Eestit esindanud pianist Marko Martin finaalis. 1996. aastal Lissabonis toimunud võistlusel jõudis nooruke pianist Hanna Heinmaa (pildil) finaali ja tõi sealt tänaseks nimeka Saksa viiuldaja Julia Fischeri ja Austriast pärit viiuldaja Julia Baichi järelt Eestisse III preemia. Edukaks võib pidada ka Eesti seni viimast etteastet Luzernis aastal 2004, kus pianist Jaan Kapp ühe seitsmest finaalikohast hõivas ja meeliköitvalt Rahmaninovi esitas.
ETV loobus Klassika-Eurovisioonil osalemisest 2005. aastal, kuna EBU tõstis märgatavalt Eesti osavõtumaksu. Põhjus oli Eesti majanduslik edukus, mis viis Eesti EBU ühisprojektide rahastussüsteemis järgmisse, suurema panustuskohustusega riikide kategooriasse. Ajutisest taandumisest sai pikk, käimasoleva aastani kestnud eemalolek, mida on osaliselt leevendanud kohalik „Klassikatähtede“ telekonkurss. Arvestades Eesti noorte muusikute kõrget taset ja soovides „Klassikatähtede“ projekti haaret kasvatada, saadab ETV tänavuse võitja Tanel-Eiko Novikovi Klassika-Eurovisioonile. Lootusega, et Eesti tagasitulek sellele mainekale muusikakonkursile on edukas.
ETV loobus Klassika-Eurovisioonil osalemisest 2005. aastal, kuna EBU tõstis märgatavalt Eesti osavõtumaksu. Põhjus oli Eesti majanduslik edukus, mis viis Eesti EBU ühisprojektide rahastussüsteemis järgmisse, suurema panustuskohustusega riikide kategooriasse. Ajutisest taandumisest sai pikk, käimasoleva aastani kestnud eemalolek, mida on osaliselt leevendanud kohalik „Klassikatähtede“ telekonkurss. Arvestades Eesti noorte muusikute kõrget taset ja soovides „Klassikatähtede“ projekti haaret kasvatada, saadab ETV tänavuse võitja Tanel-Eiko Novikovi Klassika-Eurovisioonile. Lootusega, et Eesti tagasitulek sellele mainekale muusikakonkursile on edukas.