Jaanika Palmi lugemispäevik: aastalõpu lastekirjanduse magusamad palad
On üldteada tõsiasi, et aasta lõpp kallab raamatupoed ohtra uue kirjavaraga üle. Üsna suur osa sellest on mõeldud lastele, kellele avaldatu erineb täiskasvanute värskest lektüürist selle poolest, et jõulupühad ja kõik sellega seonduv on siin ehk jõulisemalt esil, tõdes Jaanika Palm seekordses lugemispäevikus.
Nii tasukski neil, kes jõulutunnet ka raamatutest otsivad ning sellest idüllist ja armsusest läbi imbuda soovivad, pöörduda just lastekirjanduse poole ja võtta kätte mõni värske (aga miks mitte ka vanem) jõuluraamat.
Luulesõpru rõõmustab kindlasti Leelo Tungla hiljuti ilmunud kogumik "Jõulud tulgu!" (Rahva Raamat, illustreerinud Kirke Kangro), mis pakub toredaid pühadesalme nii pisematele kui ka pisut suurematele. Luuletustes tegutsevad küll teada-tuntud tegelased – nagu põhjapõdrad, päkapikud ja lumememmed –, kuid sellele vaatamata on ridade vahele peidetud nii mõndagi krõbedamat meie praeguse elu-olu kohta. See kõik on esitatud muidugi omaette kvaliteedimärgiks kujunenud tungallikus lapsemeelsuse ja elurõõmu kastmes.
Jõuluteemaliste proosaraamatute hulgas on Lotte-fännid ilmselt juba märganud Leiutajateküla rahva pühadekommete päritolust ja pühadetoimetustest pajatavat Janno Põldma jutukogu "Leiutajateküla jõulud" (Tammerraamat, illustreerinud Heiki Ernits). Mõnusast pühadeootusest pakatab ka Katri Kirkkopelto "Molli jõulud" (Helios, tõlkinud Triin Aimla-Laid), milles paljude mudilaste lemmikolend esimest korda jõulupühadega kokku puutub. Miks need jõulud küll nii nõudlikud on, et nende küllatulekuks peab muudkui koristama ja tulesid riputama ja jõululaule laulma, uurib ta.
Teinegi soome autori raamat, Heidi Viherjuuri "Hilja ja operatsioon Jõuluime" (Eesti Raamat, illustreerinud Nadja Sarell, tõlkinud Helena Lemendik) pajatab jõuludest, kuid pakub selleks realistlikumat olustikku. Raamatu peategelaseks on 7-aastane Hilja, kes koos oma väikese õe Taimiga, kes ootavad jõule kogu hingest. Vaatamata sellele, et nende suur õde Vilma arvab, et jõulud on lihtsalt limpsifirma reklaamikampaania. Hilja tahab Vilmale (ja iseendale) iga hinna eest tõestada, et jõulud on päris ja ehtsad ning käivitab operatsiooni Jõuluime, mille käigus juhtub nii mõndagi naljakat, kuid ka hingepõhjani liigutavat.
Üks üllatavamaid sel aastal ilmunud jõuluraamatuid on aga prantsuse autori Colas Gutmani "Häid jõule, Kirbu-Krants!" (Draakon & Kuu, illustreerinud Marc Boutavant, tõlkinud Indrek Koff), mis magusa kõrvale ka pisut pipart pakub. Raamat pajatab sarja varasematest osadest ("Kirbu-Krants", "Kirbu-Krants läheb kooli", mõlemad 2022) tuttavaks saanud eluheidikute Kirbu-Krantsi ja Kilu-Kiisu pühadeajast. Pikisilmi ootavad prügikastiloomad jõulukutsu saabumist ning loodavad, et sel aastal on kingikotis miskit veel paremat kui eelmisel aastal saadud ratasteta tõukeratas ja üdita kont. Kilu-Kiisu unistab rattapumbast, millega end uuesti täis pumbata, Kirbu-Krants aga kirbuvastasest kaelarihmast ja peekonimaitselistest krõbinatest. See pealispinnal lugejat naerutav lugu kutsub sügavamal tasandil jõulude tegelikku tähendust mitte ära unustama ning olulistele väärtustele ka väljaspool pühadeaega mõtlema.
Õnneks on aastalõputeoste hulgas piisavalt ka jõuluvabasid raamatuid, nii et needki lugejad, kes pühadetrallist küllastunud, leiavad köitvat lugemist. Üks sellistest on hollandi kirjaniku Sanne Rooseboomi jutustus "Lahenduste ministeerium" (Avita, illustreerinud Mark Janssen, tõlkinud Vahur Aabrams). See, peamiselt algklassilastele adresseeritud põnevusjutt kutsub mõtisklema koolikiusamise ja abistamise üle. Raamatu peategelase Niina postiljonist isa toob tööringilt saabudes koju kirja, mida tal pole õnnestunud kohale toimetada, kuna sellel puudub aadress, on vaid mõistatuslik adressaat – Lahenduste ministeerium. Niina ei suuda ahvatlusele vastu panna, avab kirja ja leiab sealt eest 9-aastase Ruubeni südantliigutava appikutse – poissi kiusavad tema klassikaaslased eesotsas nipsaka ja salakavala Sophiaga ning ta ei suuda probleemile mingit lahendust leida. Niina pajatab juhtunust sõbranna Alfale ning üheskoos otsustavad tüdrukud kiusupunnidele vastu hakata ja Ruubeni päästa. Selle käigus avastavad lapsed aga, et Lahenduste ministeeriumi näol on tegemist rahvusvahelise organisatsiooniga, mille ülesandeks on abistada omakasupüüdmatult hättasattunuid, nii et need abistajatest midagi ei teada ei saaks ja jääks mulje, et hädalised on suutnud ise oma asjadega hakkama saada.
Keerukaid teemasid põnevas ja julgustavas kastmes pakub ka saksa kirjaniku Nikola Huppertzi jutustus "Kaunis nagu kaheksa" (Vesta, illustreerinud Barbara Jung, tõlkinud Mari Klein). Teose keskmes on 12-aastane Malte, kes armastab üle kõige matemaatikat. Tema arvates on matemaatika loogiline ja lihtne. Tuleb ainult natuke mõelda, vahel ka mataleksikon appi võtta, ja juba ongi lahendus käes. Siis aga tuleb Maltel kokku puutuda ajutiselt tema koju elama tuleva poolõega, kelle ema on ravikeskuses taastumas, ning matemaatikaklubiga liituva Lalega, kes on küll kaunis ja jagab poisi huvisid, kuid on miskipärast vähemalt samavõrra ärritav. Tasapisi hakkab Malte taipama, et inimsuhetes pole teinekord loogikaga mingit pistmist. Need on keerulised nagu luuletused, mida ta õde kirjutab, kuid sellele vaatamata hiiglama köitvad.
On tore, et eestikeelne lastekirjandus pakub aastalõpu pühadepäevadeks mitmekesist raamatuvalikut, loodetavasti jätkub jõulutuhinas piisavalt aega ka mõnusateks lugemishetkedeks.
Toimetaja: Kaspar Viilup