Raamatutele pühendatud leheküljel Goodreads on üleval uus väljakutse, mille sead endale ise – tahan sel aastal lugeda x arv raamatuid. Lehe enda andmetel on keskmine raamatute arv, mis üles antakse 49. Sõprade ülesantud numbreid vaadates jäin mõtlema, kuidas saaks aasta lugemiseesmärke seada teisiti ja tuli meelde hiljuti sotsiaalmeedias kohatud postitusi, kus Maris Kaskmann jagas aasta jooksul tehtud raamatukujundusi – ühel pildil olid erinevatele kirjastustele tehtud tööd ning teisel kirjastusele Varrak loodud "Moodsa aja" sarja raamatukaaned. Mis oleks, kui võtaks aasta eesmärgiks ennast kursis hoida mõnes žanris või sarjas toimuvaga? Või miks mitte ka jälgida, milliseid töid sümpaatsed kujundajad vastu võtavad.

Järgnevalt mõned mõtted ja soovitused nii suurtele lugejatele, kui vahest väikest motivatsioonitõuget vajavatele lugejatele (sest mida muud uue aasta lubadused ikka on?). 

Loomingu Raamatukogu on parim ja lihtsaim viis ennast üllatada. Eelduseks on tellimuse vormistamine ja seejärel aasta jooksul meeldivalt üllatumine, kui postkastist järjekordse raamatu leiad. Või kui see liiga seikluslikult kõlab, siis iga kuu silma peal hoidmine, mis vahepeal ilmunud või ilmumas on ning seejärel raamatupoodi või -kokku tõttamine.

Loomingu Raamatukogu aastakäik sisaldab endas aastas kuni 20 pehmekaanelist raamatut, mille hulgas ilmub iga aasta lisaks tõlkekirjandusele ka algupäraseid teoseid. 2022. aastal ilmus 18 raamatut, millest kahest olen kirjutanud esimeses lugemispäevikus. Lisaks kasutaksin ära võimalust tuua välja Patti Smithi omaeluloolise ja fantaasia põimingut "Pühendumus" (tõlkinud Paula Taberland), mis tuletab ikka ja jälle meelde, kui nauditav jutuvestja Smith on. Antud raamatus saab lugeja koos autoriga nii Pariisi tänavatel kõndida kui tema fantaasialoos maailmas rännata. 

Kui see number tundub hirmuäratav, siis tasub käpp peale panna Loomingu Raamatukogu kuldsarjale, kus tuuakse igal aastal lugejate ette kuus raamatut, mis aegade jooksul sarjas ilmunud on. Eelmisel aastal rõõmustati teiste seas lugejaid näiteks Olga Tokarczuki novellikoguga "Maailma kõige inetum naisterahvas" (tõlkinud Hendrik Lindepuu) ja Arto Paasilinna humoorika roadmovie-hõngulise romaaniga "Jänese aasta" (tõlkinud Sirje Kiin). 

"Punase raamatu" sarjas ilmuvad tunnustatud kirjanike tõlkeraamatud juba alates 2000. aastast. Läinud aastal ilmus Punase raamatu sarjas 12 teost. Sealhulgas näiteks George Orwelli "Loomade farm. 1984" (tõlkinud Mati Sirkel, Rünno Vissak, Tiit Kusnets, Tõnis Arro) kordustrükk, Navalnõi pressiesindajana töötanud Kira Jarmõši esikromaan "Uskumatud juhtumused naistekongis nr. 3" (tõlkinud Ilona Martson) ja HeadRead kirjandusfestivalil esinenud autori Hervé Le Tellier populaarne romaan "Anomaalia" (tõlkinud Sirje Keevallik). 

"Valge raamatu" sari sobib lugejale, keda huvitavad tõsielulised lood või memuaarid. Mäletan, et noorena ahmisin raamat raamatu järel selle sarja raamatuid, sest kõik olid äärmiselt haaravalt kirjutatud, kuigi tihti ka väga valusad lood. Sarjas on varasemalt ilmunud näiteks Tara Westoveri memuaar "Haritud" (tõlkinud Karin Suursalu), mis räägib üles kasvamisest perekonnas, kus lapsi kooli ei pandud, ka tõsiste vigastuste korral arsti juurde ei viidud või vägivaldse venna rünnakutesse ei sekkutud. Westoveri lugu on pääsemis- ja eneseleidmise lugu.

Täielikku maiuspala pakub "Hieronymuse" sari, kus ilmuvad oluliste klassikaliste ilukirjanduslike teoste tõlked ning neid saatvad kommentaarid. Tänu eraldi toetustele saavad tõlkijad keskenduda mahukatele ja keerukatele tõlketöödele ning lugejad rõõmustada näiteks juba ilmunud Sei Shōnagoni "Padjamärkmete" (tõlkinud Alari Allik), John Dos Passose "USA triloogia I: 42. laiuskraad" ja "USA triloogia II: 1919" (mõlemad tõlkinud Olavi Teppan) ja Thomas Bernhardi "Metsaraiumine. Erutus" (tõlkinud Heli Mägar) kui ka valmimisel olevate Sōseki Natsume romaanide "Mina olen kass" ja "Rohupadi" (mõlemaid tõlgib Maret Nukke) ning James Joyce'i legendaarse "Ulysses'i" (tõlgib Paul-Eerik Rummo) üle. 

Raamatusari "Moodne aeg" on ilmunud alates 2001. aastast ning selle eeskäijaks on kirjastuse Varrak raamatusari "Iiris", mis ilmus aastatel 1994–2001. Sari võiks eriti huvi pakkuda lugejale, kes tahab tõlkes lugeda viimastel aastakümnetel ilmunud kirjandust ja ehk ka uusi (lemmik)autoreid avastada. Möödunud aastal ilmus näiteks autofiktsiooni viljeleva ülipopulaarse kirjaniku Karl Ove Knausgård'i "Koidutäht" (tõlkinud Sigrid Tooming), mis on planeeritava triloogia esimene osa ja looduslooliste ilukirjanduslike teoste poolest tuntud Richard Powersi romaan "Hämming" (tõlkinud Triin Tael). 

Ajakirja Värske Rõhk raamatusarjas "Värske raamat" ilmus möödunud aastal Vanessa Springora romaan "Nõusolek" (tõlkinud Anna Linda Tomp) ja Janika Läänemetsa debüütluulekogu "Vihma ja kurbuse maja". Mõlemal olen põgusalt peatunud varasemates lugemispäevikutes siinsamas kultuuriportaalis. "Värske raamat" on varasemalt tutvustanud uusi hääli Eesti kirjandusmaastikul ning annab hea võimaluse uutel kirjutajatel silm peal hoida. Esimese tõlkeraamatu, Donika Kelly luulekogu "Bestiaarium" (tõlkinud Triin Paja), ilmus 2021. aastal ning saab samuti sooja soovituse. 

Lühivormi austajad peaksid kindlasti silma peal hoidma nüüdseks viis aastat ilmunud Eesti Novelli kogumikel. Sealse valiku kaudu saab ka vihjeid autorite ilmunud novellikogude või ajakirjade kohta, kust lisa otsida. 

Mõningast eeltööd või uudishimulikku silma eeldavad näiteks teemanumbrid erinevates ajakirjades. 2022. aastal ilmus näiteks Vikerkaare erinumber feminismi ajaloost Eestis (nr 3) ja Juri Lotmani 100. sünniaastapäevale pühendatud erinumber Akadeemias (nr 2). 

Siin välja toodud on põhiliselt ilukirjanduslikud sarjad, millega tunnen end nii-öelda rohkem kodus. Mõttekirjanduse huvilised võiksid pilgud seada kirjastusteülese "Avatud Eesti raamatu" sarja poole, millel on kõige hõlpsam end kursis hoida sotsiaalmeedias. Või aeg-ajalt ülikoolide kirjastuste kodulehti väisata. Möödunud aastal ilmus Tallinna Ülikooli kirjastuses teiste seas näiteks Merlin Sheldrake'i "Läbipõimunud elu" (tõlkinud Krista Kallis) ja ka kauaoodatud Dante Alighieri "Jumaliku komöödia" viimane ja kolmas osa "Paradiis" (tõlkinud Ülar Ploom).