Tallinna vanalinn on üks Euroopa paremini ja terviklikumalt säilinud keskaegseid linnu, kus peitub põnev ajalugu. Kui palju teame sellest arhitektuuripärlist meie ise? Tallinna linna poolt algatatud projekti raames valgustati 2019. aastal vanalinnas ligi 40 hoonet ja valmis audiogiid, mis jutustab lugusid vanalinna hoonetest, inimestest ja kunagisest elukorraldusest.

Valgusprojekti lehel vaatavanalinna.ee on võimalik valida viie erineva teemaga teekonna vahel ning leida endale sobiva temaatika, marsruudi ja ajalise pikkusega tuur.

Võimukants (1 km, 25 minutit)
Lood linna algusest, meie oma akropolist, võimutipust ja kuulsaimast kõrgendikust.

Kummitused ja legendid (0,7 km, 30 minutit)
Lood esimesest kummitustornist ja eri liiki kummalistest nähtustest, linna esimesest kunstnike tornist, aga ka linna ajaloolisest kaitsmisest, pommitamistest ja suurtükkide valamisest.

Nunnade jälil Mereväravani (1,2 km, 45 minutit)
Lood kõrgest soost nunnadest ja kloostrist. Raja alguspunkti jäävat hoovi on nimetatud Nunnade õueks ja Kloostriõueks, aga ka Gümnaasiumi või Kodulinna hooviks. Siin avati Rootsi ajal linna esimene trükikoda ning valmisid esimene eestikeelne grammatikaraamat ja piibel.

Pärimuse järgi asub siin praeguse õigeusu kiriku kohal ka all-linna esimene rajatis – Püha Ventsli kabel. Siinse tsistertslaste kloostri kohta aga rääkis linnarahvas teab mida, kahtlasest mõrvast veel kahtlasemate öiste pidutsemisteni. Reformatsiooni ajal 1525. aastal kargas üks aadlipreilist nunn siit ära ja abiellus lihtsa mehega. See oli emand von Nywenstadt, keda naljaga pooleks on loetud linna naisliikumise rajajaks! Linn ei andnudki kõlvatut naist piiskopile karistamiseks välja.

Tänapäeval pole nunnadest enam suurt midagi järel peale lugude, seevastu kõrgeid ja mehiseid torne seisab siin üksteise kõrval rohkem kui mujal linnas. Tõsi, jalutuskäigu lõpuks jõuame mereväravate juurde, kust leiame linna kõige jämedama torni Paksu Margareeta, mida peetakse vastukaaluks pigem naiselikuks.

Hingekarjased ja linnakarjased (1 km, 30 minutit)
Sajandite sügavuses keskajal on siinkandis ringi liikunud pühad mehed – päris mungad, mitte kummitused. Lisaks kõige arvukamatele, mustadele munkadele tegutsesid siin teisedki jumalateenrid ning hingekarjased. Isegi päris karjased liikusid siit pasunahõigete saatel suvisel ajal linnaloomadega karjamaale, voorimehed aga kolistasid vankritega kaupmeeste kraami vedada. Siin Brookusplatsi lähedal oli ka Russkij Konets, vene kaupmeeste kaubahoov ja kirik. Samuti võis siin märgata lõbunaisi. Kord isegi tabati üks siinse Katariina kloostri noor munk ühes isaga Müürivahe tänavalt Punasest kloostrist ehk bordellist!

Linnamüüri sosinad (4 km, 1h 20 minutit)
Kuulus Revali kaitsemüür ja veel kuulsamad tornid… Kõige esimesed olid ilmselt väravatornid, aga nende järel hakkas üle linna torne kerkima kui seeni pärast vihma. Esialgu olid tornid veel väikesed, peaaegu poole väiksemad kui praegu näha, ja linnamüür niisamuti. Aga 15. sajandi algusest, kui tulirelvad ja suurtükid üha enam lahinguid otsustama hakkasid, kerkisid nii müür kui ka tornid kõrgemaks ning suurem osa Revali torne sai hobuseraua kuju.

Müüriäärne ja tornide ümbrus oli keskajal justkui keelatud tsoon – kaitseala! Niisama siia edasi-tagasi patseerima tulla ei olnud lubatud. Kui just mõni lõbutüdruk müürivahes ei patseerinud, neid siin ikka nähti. Isegi nunnade saun lõhuti maha, sest kaitsemüüri ja sauna vahel oli sõjamehel kitsas hobusega liikuda. Veidi salapärane ja müstiline on see linnaruum linnamüüri kõrval tänagi. Just pimedal ajal võib õhus kuulda siin liikunute sosinaid!

Lisaks teematuuridele on võimalik tutvuda lehel kõikide objektidega eraldi ning panna kokku enda marsruut.

Ajal, mil muuseumid meile suletud, mingem siis kõige suuremasse ja väärtuslikumasse muuseumisse, mis külastamiseks avatud iga päev ja igal ajal!