Kultuuriportaali koroonaleevendus | Andrei Tarkovski poeetiline ulmefilm "Stalker"

Vaatamata sellele, et eestlased on aegade jooksul teinud küllalt vähe ulmefilme (ei tohi unustada Kromanovi "Hukkunud alpinisti hotelli" ja Tammeti "Pulmapilti"!), siis üks filmiajaloo parim ulmefilm, Andrei Tarkovski 1979. aastal valminud "Stalker" on filmitud suures osas just Eestis. Mosfilm on laadinud "Stalkeri" täispikkuses oma sotsiaalmeediakanalitesse.
Nimetu linna lähedusse tekib ühel päeval ala, kus ei kehti füüsikaseadused, inimesed jäävad kadunuks ja toimub muudki salapärast. Tsooniks kutsutud piirkond suletakse ja kes sinna läheb ja vahele jääb, riskib mahalaskmise või vanglakaristusega. Kuid ka Tsoon ise võib nõuda su elu.
Stalkerid on mehed, kelle jaoks Tsoon on kinnisidee, eluviis ja elatusvahend. Filmi peategelane, keda kutsutakse samuti Stalkeriks, viib inspiratsiooni kaotanud Kirjaniku ja endaga salaplaani kaasas kandva Professori Tsooni, et leida sealt ruum, kus võivad täituda kõik unistused.
Film "Stalker" on näiliselt minimalistlik ulmefilm, mis on südames hoopis psühholoogiline rännak enda eesmärkide ja parema elu suunas. Lisaks võtab "Stalker" ette pseudo-intellektuaalsuse ja kättemaksuprintsiibi, mattes selle aga müstika ja pideva ohutunde alla. Film on inspireeritud vendade Strugatskite raamatust "Väljasõit rohelisse".
"Stalker" on vene keeles ingliskeelsete subtiitritega.
Toimetaja: Kaspar Viilup