Kultuuriportaali koroonaleevendus | Rein Marani loodusfilm "Tavaline rästik"
Esimene loodusfilm, mida oma lapsepõlvest mäletan, on just Rein Marani "Tavaline rästik". Tol ajal oli raske midagi kõhedamat välja mõelda, sest taustal kõlav muusika ja müstiline õhtustik pugesid ikka eriti tugevalt naha vahele. Praegu filmi üle vaadates tundub, et film pole aja jooksul grammigi oma väärtusest kaotanud.
Udusel maastikul üle põldude paistavad talumajad, Eestimaa küla. Metsa all sõnajalgade vahel pistab rästik pea välja, roomab männipuu all. Arhailise muusika kõlades tutvustab kaadritagune jutustaja (Tõnu Mikiver) rästikute elukombeid ja kokkupuudetest inimesega tekkinud rahvapärimusi.
Meie esiisade vanades muistendistes ja uskumustes oli rästikul oma eriline koht. Seda näitavad ka arheoloogiline leiud - luust voolitud kujud, maokujutisega ehted. Üle saja aasta vanustes kristlikes kooliõpikutes aga õpetati, kuidas rästikut tappa.
Aasal puudesalu juures soojendavad end kerratõmbunud rästikud õlehunnikul. Rästikud sirutavad välja, liiguvad rohul. Käib isaste rästikute pulmamäng-võistlus. Võistluse lõppedes läheb võitja väljavalitu juurde. Rästikute graatsilisse armumängu sekkub kolmas, võistleja aga peletatakse minema.
Režissöör Rein Maran, stsenaristid Rein Maran ja Vallo Kepp, operaator Rein Maran, heliloojad Mikk Sarv ja Heno Sarv, helirežissöörid Toivo Elme ja Jaak Elling, monteerija Margit Reinmann, toimetaja Enn Vetemaa.
Toimetaja: Kaspar Viilup
